Keeleinspektsioon leidis mullu nii puuduliku keeleoskusega koolijuhte kui ka õpetajaid

 (121)
Eesti keele riigieksam
Eesti keele riigieksamFoto: Tiit Blaat

Keeleinspektsioon annab oma 2018. aasta aastaülevaates aru, et keeleseadusest kinnipidamist kontrolliti nii õppeasutustes, toidukauplustes, kohaliku tasandi juhtimises ning turismivaldkonnas. Rikkumisi leiti neist kõigist.

Keeleinspektsioon kontrollis 40 üldhariduskooli üle Eesti (neist 22 Tallinnas ja 18 mujal Tartust kuni Maarduni, Nõo ja Viljandini). Koolides koostati kokku 503 akti. Aktide täitmiseks tehti nii ettekirjutusi, mille meneltus lõppes 46 juhul töölepingu lõppemisega, 190 juhul pikendati ettekirjutuse täitmise tähtaega, seejuures 41 haridustöötaja puhul rakendati sunniraha ehk trahviti töötajat.

Oluline on märkida, et Viljandi gümnaasiumis, Jõgeva gümnaasiumis, Võru, Tartu ja Valga täiskasvanute gümnaasiumis, Tartu Puškini koolis vastas kõikide õpetajate keeletase seaduse nõudmistele.

Kontrolle viidi läbi ka lasteaedades - kontrolliti 25 Tallinna lasteaeda, 3 Harjumaa ning 4 Lõuna-Eesti lasteaeda. Esmakontrollides leiti 64 ebapiisava eesti keele osksuega töötajat ning järelkontrolli läbi viies selgus, et inspektsiooni poolt tehtud ettekirjutist on täitnud 9 töötajat.

Tallinnas kontrolliti ka ühe koolijuhi eesti keele oskust ning tuvastati, et tema keeleoskus ei vasta kehtestatud nõuetele.

Arstidel kõige parem eesti keel, hooldajatel kõige kehvem

Kontrolle viidi mullu läbi ka tervishoiuvaldkonnas. Kokku algatati üle Eesti tervishoiuasutustes 643 kontrollakti, neist 136 töötajal polnud keeleoskus piisav.

Augustist 2017 kuni möödunud aasta detsembrini vaadeldi süsteemselt SA Ida-Viru keskhaigla töötajate eesti keele oskust. Läbi viidi teste ning kontrolliti ühtekokku 727 meditsiinitöötaja keeleoskust.

Uuringu käigus leiti, et 157-st arstist valdab eesti keelt nõutaval C1 tasemel 82 arsti (52,2%), meditsiiniõdedest oskab eesti keelt nõutaval B2 tasemel 177 387-st (45,7%). Hooldajatest oskab riigikeelt B1 tasemel 65 183-st töötajast (34,8%).

Töötajatele, kes eesti keelt piisavalt hästi ei osanud, tehti ettekirjutus sooritada nõutav tasemeeksam.

Sarnane uuring viidi Ida-Viru keskhaiglas läbi ka 2014. aastal. Toonasega võrreldes on eesti keele oskus siiski personali seas paranenud.

Keelt ei valda ametnikud

Eesti keele oskust kontrolliti ka Kohtla-Järve linnavalitsuses, kust leiti neli ametnikku, kes ei oska piisavalt soravalt eesti keelt. Hilisemas kontrollis selgus, et juba varasemalt tasemeeksami sooritamisega kohustatud ametnikest oli keeleeksami sooritanud vaid üks, üheksa tükki polnud sellele tähelepanu pööranud.

Kontrolliti ka Ida-Viru maakohtu kohtumaja haldusosakonna ja õigusosakonna töötajate eesti keele oskust. Kokku koostati 7 akti, viis neist esimest korda, kahele oli varasemalt ettekirjutus juba tehtud.

Päästeametnikest kontrolliti nii Lõuna päästekeskuse kui ka Ida päsätekeskuse teenistujaid. Selgus, et esimeses olid kõik 552 töötajat piisava keeleoskusega. Ida-Virumaal kontrollidi 11 töötaja tegevusi, kellele oli varasem ettekirjutus tehtud - kaks olid seda täidnud, ühele tehti trahvihoiatus ning seitse neist olid lahkunud mujale tööle.

Enamus poetöötajatest ei oska riigikeelt

Raport edastab, et müügi ja teenindustöötajate eesti keele oskust kontrolliti Maximas (18 kauplust Tallinnas), Rimi (12 kauplust Tallinnas), Selveri (3 kauplust Tallinnas), Prisma, Maksimarketi ja Grossi kauplusi Tallinnas.

Neis poodides kontrolliti kokku 452 töötajat, kellest eesti keele oskus oli ebapiisav 329-l (72,8%).

Trahviraha rakendati ühele töötajale ja kahel korral Maxima Eesti OÜ-le. "Maximas on kõige suurem probleem tööjõu puudus ja töötajate pidev vahetumine. Lisaprobleeme on tekitanud ka see, et nii Rimi kui ka Maxima kauplustes kasutatakse teistest riikidest pärit renditöötajaid, kes ei valda ka vene või inglise keelt," seisab kokkuvõttes.

Keeleinspektsioon koostas mullu 2926 kontrollakti, keeleseaduse rikkumine tuvastati 1998 puhul.

Keeleinspektsioonile eraldati 2018. aasta riigieelarvest oma kulude katmiseks 408 599 eurot.