Keeleinspektsioon: Bõstrov õppis usinalt eesti keelt, õpetajaks proua Elsa Gretškina

 (114)
Georgi Bõstrov
Georgi BõstrovFoto: Pressifoto

Maardu linnapea Georgi Bõstrov pole Eesti taasiseseisvumisele järgnenud 24 aasta jooksul suutnud eesti keelt piisavalt hästi ära õppida, mistõttu keeleinspektsioon kutsus ta uuesti vestlusele ta keeleoskuse välja selgitamiseks. Kuidas saab ühe üldse mitte väga väikese linna pikaajaline juht elada Eestis nii, et ta eesti keelt ei oska?

Keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk kommenteeris, et Bõstrov selgitas neile eelmise menetluse ajal aastatel 2006-2013, kui usinasti ta eesti keelt õpib.

Bõstrovi peetakse üsna venemeelseks poliitikuks. 1991. aastal heiskas ta Maardu linnavalitsusele punalipu, tervitamaks vanameelsete korraldatud augustiputši, mille eesmärk oli Nõukogude Liidu säilitamine. Tomuski sõnul pole aga põhjust arvata, nagu oleks Bõstrovi keeleoskamatuse taga soovimatus seda õppida.

"Ta ei väljendanud kordagi, et ta ei tahaks eesti keelt õppida või et tal midagi selle vastu on. Ta võttis ka eratunde, õpetajaks oli proua Elsa Gretškina," kommenteeris Tomusk. Gretškina on kurikuulus 1980. aastate haridusminister, kes viis ellu tolle perioodi venestamispoliitikat.

Tomusk pidi tunnistama, et mõnevõrra Bõstrovi keeleoskus sel perioodil ka paranes. Gretškina omakorda esitas keeleinspektsioonile regulaarselt aruandeid õppetegevuse kohta.

Seotud lood:

"Kahjuks ei paranenud linnapea keeleoskus piisavalt ning meil tuli 2011. aastal, kui olime saanud kohalikelt ettevõtjatelt mõned uued kaebused linnapea keeleoskuse kohta, talle ettekirjutus teha. Kuna ta loobus pärast 2013. aasta kohalikke valimisi linnapea kohast ja siirdus volikogusse, mille liikmetelt eesti keele oskust ei nõuta, lõpetas inspektsioon menetluse," selgitas Tomusk.

Vahepeal oli Bõstrov Maardu linnavolikogu esimees, linnapeaks oli Nikolai Vojeikin.

Uue menetluse alustas keeleinspektsioon pärast 27. jaanuari 2015, kui linnavolikogu Bõstrovi uuesti linnapeaks valis. "Meil oli eelmise menetluse käigus tekkinud põhjendatud kahtlus, kas linnapeaks valitud isik vastab keeleoskuse osas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja keeleseaduse alusel kehtestatud nõuetele," selgitas Tomusk.

Keeleinspektsioonil on vaja välja selgitada linnapea praegune keeleoskus, sest palju aega on möödunud ning selle vältel on võib-olla ka keeleoskus paranenud. Selleks ta välja kutsutigi.

Kui linnapea tegelik keeleoskus on selgunud, saab inspektsioon otsustada, kas kõik on korras või tuleb menetlust jätkata.