Keeld kaob: tulevikus võib valimispäeval poliitilist välireklaami teha
„Valimistel peaks inimestel hääletamisel olema võimalikult võrdsed tingimused. Üha enam inimesi annab oma hääle eelhääletamise ajal, näiteks viimastel riigikogu valimistel oli neid inimesi juba üle 39 protsendi. Samas eelhääletamise perioodil on valimisreklaam lubatud, samas kui valimispäeval on see keelatud. Seda olukorda peab muutma, et reeglid oleksid koguaeg ühesugused,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg.
2005. aastal kehtestatud poliitilise välireklaami ja eelmise sajandi viimasel kümnendil kehtestatud aktiivse valimisagitatsiooni keelud ei ole ministri sõnul täitnud oma eesmärki. Valimiskampaaniad ei ole muutunud sisukamaks ega valimiskampaaniate kulud kahanenud. Kampaania on lihtsalt liikunud tänavalt internetti ja sotsiaalmeediasse.
Poliitilise välireklaami keelu tühistamist on valitsuselt ja riigikogult palunud õiguskantsler. Samuti on politsei kui uurimisasutus korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et välireklaami keelu täitmise üle järelevalve tegemine on väga töömahukas. Näiteks 2019. aasta riigikogu valimistega seoses esitati politseile 47 selgitustaotlust poliitilise välireklaami keelu kohta ning 32 teadet poliitilise välireklaami keelu võimaliku rikkumise kohta.
Seadusemuudatuse sisuks on lisaks välireklaami keelu tühistamisele, kaotada agitatsiooni keeld valimispäeval ning samuti ruumides, mille kaudu valija hääletamisruumi siseneb. Endiselt jääb kehtima valimisrahu hääletamisruumis ehk seal on keelatud agitatsiooni teha. Lisaks loobutakse aktiivse valimisagitatsiooni aja määratlemisest, kuna see ei oma edaspidi õiguslikku tähendust.
Poliitilise välireklaami keelu tühistamine on eesmärgina kirjas ka koalitsioonilepingus.
