Keelatud reklaam võib rikkuda eurovalimised
Täna öösel kella kahe paiku kleepis Eesti välimeediaettevõtete liit Tallinna tänavad täis valimisreklaami plakateid, millel rivis kõik Europarlamenti kandideerivad erakonnad ja üksikkandidaadid, kirjutab Eesti Päevaleht.
Kuigi hetkel kehtiva seaduse kohaselt on praegu tänavatele valimisreklaami ülesriputamine keelatud, kinnitas välimeediaettevõtete liitu esindav advokaat Kaido Uduste, et keeluseadus on põhiseadusega vastuolus. Tema sõnul on seega vaieldav, kas välimeediaettevõtete liit rikkus täna seadust või mitte.
Valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul ütles aga, et pole mingit kahtepidi mõistetavust – Euroopa parlamendi valimise seaduse kohaselt, mis praegu kehtib, on tegu keelatud poliitilise välireklaamiga ja midagi ei muuda ka asjaolu, et õiguskantsler on tunnistanud selle seaduse vastuolulisust põhiseadusega. „Tegu on ebaseadusliku kampaaniaga, millega tegeleb politsei,” sõnas Sibul.
Tema hinnangul on täiesti võimalik, et pärast europarlamendi valimisi soovib mõni erakond valimistulemused tühistada just seetõttu, et välimeediaettevõtete liit riputas valimisreklaami üles keelatud ajal ja seega seadusevastaselt.
„Jah, loomulikult on alati võimalus, et keegi sellise kaebuse esitab,” sõnas Sibul. „Aga kuna reklaamitakse kõiki valimistel osalevaid erakondi, siis võib arvata, et antud poliitilise välireklaami keelu rikkumine ei mõjuta hääletamistulemusi selliselt, mis võiks kaasa tuua nende tühistamise.”
Vandeadvokaat Uduste sõnul rikutakse reklaamiseaduse piiranguga tegelikult seadust ka praegu. „Samamoodi võib mõni erakond soovida valimistulemused tühistada seetõttu, et enne valimisi kehtis põhiseadusega vastuolus olev keeld valimisreklaamile,” rääkis Uduste.
Ta oli kindel, et piisava poliitilise tahte korral jõuaks riigikogu seda seadust muuta ka praegu, napp kuu enne valimisi. „Olukorra peavad lahendama poliitikud ja erakonnad ning neil on võimalus seda nii, et probleeme ei teki,” oli Uduste kindel. „Pall on nende käes ja nemad peavad leidma sellise lahenduse, mis tagaks, et luhta ei läheks valimistulemused ega rikutaks kellegi põhiõigusi.”
Politseiameti liiklusjärelevalve ja korrakaitseosakonna vanemkomissar Siiri Pars teatas, et politsei ei kavatse välimeediaettevõtete liidu suhtes väärteomenetlust algatada.
„Politsei on seisukohal, et Eesti välimeediaettevõtete liidu reklaam sisaldab üleskutset valimistele ja selles on viited kõikidele erakondadele ja üksikkanditaatidele, neid võrdlemata või agiteerimata valida ühe või teise poolt,” põhjendas Pars. „Kuna konkreetses reklaamis puudub ühe või teise kandidaadi poolt agitatsioon, siis ei ole põhjust eeldada ka erakondade või üksikisikute kulutuste tegemist antud reklaamile.”
Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas europarlamenti kandideeriv Tunne Kelam leidis, et kuigi praegune valimisreklaami keelav seadus on absurdne, on välimeediaettevõtete liit praeguse aktsiooniga hiljaks jäänud.
Kuna Kelam ei olnud intervjuu ajaks veel reklaame tänavatel näinud, ei osanud ta öelda, mida arvab ta oma erakonna nime kasutamisest ebaseaduslikus valimisreklaamis. Küll aga andis sellele hävitava hinnangu sotsiaaldemokraatliku erakonna liige Marianne Mikko.
„Ma ei kiida heaks, et reklaamides on sees SDE nimi, kuna välimeediaettevõtete liit ei ole meilt selleks luba küsinud. Kui oleks küsitud, oleksime vastanud eitavalt – aus mäng olgu aus mäng, reeglite kohaselt,” vastas europarlamenti kandideeriv Mikko.
Reformierakond teatas, et lähtub oma kampaaniate tegemisel teadmisest, et seaduse järgi on aktiivsel valimisagitatsiooni perioodil välireklaam keelatud, kuid ükskõik millist seadusega vastuollu minevat tegevust erakond kindlasti heaks ei kiida.
Eelmise aasta juulis valimiste välireklaami keelu põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistanud õiguskantsler Indrek Teder leidis, et sellised äärmuslikud võtted mõne seaduse vastu protestimiseks ei kuulu arenenud ühiskonna juurde.
„Tsiviliseeritud ühiskonna ja kõrge poliitilise kultuuriga riigis ei peaks kasutama parlamendi survestamiseks äärmuslikke protestivõtteid, mis lähevad ise seadusega vastuollu,” sõnas Teder.
Õiguskantsler saatis 2008. aasta juunis riigikogule ettepaneku viia Euroopa parlamendi, kohaliku omavalitsuse volikogu ja riigikogu valimise seaduse vastavad sätted kooskõlla põhiseadusega. Valimisreklaami täielik keelustamine aktiivse valimisagitatsiooni perioodil on küll kantud igati legitiimsetest eesmärkidest, kuid see ei ole õiguskantsleri hinnangul proportsionaalne ja seega põhiseadusega kooskõlas olev vahend.
„Rõhutasin juba eelmise aasta juunis, et poliitilised erakonnad peavad selles neid endid teravalt puudutavas küsimuses leidma omavahel kokkuleppe poliitilise reklaami mõistlikuks reguleerimiseks. Viitasin siis, et küsimusega tuleb kohe tegelema hakata, kuna valimiste lähemale jõudes suureneb oht, et erakonnad ei pruugi selles küsimuses kokkulepeteni jõuda,” sõnas õiguskantsler.
Riigikogu nõustus Tederi ettepanekuga ja eelnõu läbis esimese lugemise. „Ma ei pidanud vajalikuks rohkem sekkuda, kuna põhiseaduslikud institutsioonid ja teised võimuharud peaksid võimaluse korral jätma seadusandjale endale võimaluse parandada antud teemas eksimus põhiseaduse vastu,” ütles Teder. „On kahetsusväärne, et parlamendierakonnad ei ole olnud võimelised ja tahtelised nende endi tegevust oluliselt mõjutavat põhiseadusvastast olukorda lõpetama.”
