Täna Tallinnas toimuval järjekorras kümnendal Lennart Meri konverentsil arutati Venemaa peetavate erinevate sõdade üle. Vastavas debatis osalenud ekspertidel paluti Ukraina ja Süüria järel nimetada, kus võiks järgmiseks oodata Venemaa üllatusrünnakut.

Üheks läänemaailma parimaks Venemaa asjatundjaks peetav New Yorgi ülikooli professor Mark Galeotti märkis, et peab praegu üheks huvitavaks alaks Afganistani. „Mul on tunne, et [Moskvas] puhutakse praegu tolmu oma Afganistani teadmistelt,“ ütles ta.

Galeotti kirjeldas, et Venemaal on USA, kes justkui käitub Moskva suhtes halvasti, saanud lausa kinnismõtteks ja kõike vaadatakse läbi selle perspektiivi. Selline lähenemine viis ka eelmiste konfliktide alustamiseni.

„Ukraina konflikt oli kinni kartusest, et Moskva kaotab Ukraina. Süüria võeti ette selleks, et Washington hakkaks taas Venemaaga rääkima.“ Kui Venemaa midagi järgmiseks silmas peab, siis tõenäoliselt vaatab ta asja sama prisma läbi. Kuid Galeotti märkis, et igasugune järgmine käik peab Moskva jaoks olema „võimalikult väikeste kuludega ja suurima võimaliku kasuga“.

Afganistanis on suured USA ja Lääne huvid seoses terrorismi peatamisega, kuid peale rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide lõppu pole seal asjad just rahu ja stabiilsuse mõttes väga hästi minemas.

Galeotti märkis, et Venemaa ei mõtle kindlasti 150 000 sõduri sisseviimisele ehk kunagise Nõukogude Liidu sekkumise kordamisele. Sekkumiseks on ka muid võimalusi nagu näiteks õhurünnakud.

Samale küsimusele vastanud teine arutelus osaleja, endine Rootsi pea- ja välisminister Carl Bildt tõi välja, et Venemaa sekkumised näitavad, et Moskvas kardetakse kõige enam just endale sõbralike režiimide kukkumist. Rootsi poliitiku sõnul on ka Süüriasse sekkumise kohta juba öeldud, et see on treening puhuks, kui midagi peaks hakkama juhtuma Kesk-Aasia riikides.