Keava linnuse salakäik muudab ajalugu

Arheoloogid avastasid Raplamaal Keavas Baltimaade suurimast viikingiaegsest linnusest ainulaadse salakäigu, mis võib korrigeerida senist ajalookäsitlust.

Tänavu 950. sünnipäeva tähistavalt Keava linnamäelt leitud salakäigu paekivivooderdisega fragment on pärit 13. sajandist, teatas Eesti Televisioon.

Kuhu käik viib, seda ei tea keegi, sest puudu on linnamäe käigupoolne nõlv ja vall, nendega koos ka salakäigu väljaviiv osa.

Tõenäoliselt on linnuse piirajad aastal 1224 mäge maha kaevanud, et vall alla lasta ja et oleks võimalik linnusesse tungida, leiavad arheoloogid. See juhtus, kui ristisõdijate, lätlaste ja liivlaste vägi oli sõjakäigul.

Sellesuvised leiud annavad arheoloogidele alust oletada, et Läti Henrik on ristisõdijate 1224. aasta sõjakäiku kirjeldades vea teinud. Läti Henriku kroonika kohaselt ristisõdijad Keavasse ei jõudnudki, vaid lasid alla hoopis Lohu linnuse valli. Keava linnuse puuduv valliosa ja põletamisjäljed viitavad vastupidisele.

Arheoloogide hinnangul on Henrik eksinud. Valli kokkuvarisemine viitab sellele, et salakäigu kaudu ei õnnestunud kellelgi oma elu päästa.

Järgmisel suvel on arheoloogidel plaanis käiguosa nii turistidele kui ka kohalikele elanikele tutvumiseks rekonstrueerida.