Kaua varjus olnud Henriku Liivimaa kroonika käsikiri jõudis DIGAR-isse

Henriku Liivimaa kroonika käsikiri, mis oli varjus 70 aastat, jõudis rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR.

Ajaloodoktor Enn Tarvel peab Henriku Liivimaa kroonikat 13. sajandi Eesti ja Läti tähtsaimaks allikaks, edastas rahvusraamatukogu pressiesindaja BNSile. Kui Henriku töö oleks kaduma läinud, oleks Baltimaade vallutamise käigust 12. sajandi lõpust 13. sajandi teise veerandi alguseni vähe teada.

Kroonika originaali pole leitud, küll aga teatakse 16 tervikuna või osaliselt säilinud ärakirja 14.-18. sajandist. Rahvusraamatukogus on Codex Gymnasialis Revaliensis ehk 1734. aastal Tallinna gümnaasiumi raamatukokku jõudnud käsikiri. Eesti ajaloolaste silmist kadus see käsikiri 1925. aastal, mil ta saadeti Riiga kroonika ärakirjade variante vaadelnud Leonid Arbusowile uurimiseks.

Vastupidiselt arvatule jõudis käsikiri siiski juba enne Teist maailmasõda Eestisse tagasi ning 1951. aastal oli ta arvele võetuna riikliku raamatukogu hoidlas.

Rahvusraamatukogu vanaraamatu spetsialist Sirje Lusmägi tõdes, et Leonid Arbusow oli ilmselt viimane, kes käsikirja uurija pilguga lehitses. Pärast seda on käsikiri 70 aastat varjus olnud. 87 aastat hiljem on käsikirja digitaalvariant loetavana kättesaadav digiarhiivis DIGAR, mis on ilmselt seni ainus Henriku Liivimaa kroonika käsikirja digitaalvariant.