Katrin Saks kosub Portugali haiglas ja ootab kojupääsu
Saksa sõnul otsustavad arstid nädal alguses, kas ja kuidas teda Eestisse saab transportida. „Arstid on mulle öelnud, et nad ei saada mind enne ära, kui nad ei ole kindlad, et see on ohutu. Mul jääb üle usaldada arste,“ rääkis Saks laupäeval Delfile.
„Esimesel viiel päeval pumbati mind keemiat täis,“ kirjeldas ta oma ravi. Kuna vererõhk on tavalisest kõrgem, siis jälgitakse seda, kuid põhiliselt on see organismi võitlus iseendaga.
„Hea on see, et ei lähe hullemaks,“ sõnas Saks oma enesetundest rääkides. „Viimased päevad on väike paranemine olnud, see annab lootust.“
Naine tunnistas, et omade keskel tunneks ta ennast kindlasti paremini, aga ka kaugel olles on ta paljudelt tuge saanud. „Abipakkumisi on alates välisministrist kuni mulle täiesti võõraste inimesteni. See teeb südame soojaks,“ rääkis Saks, kellel haigus lubab vaid ühe näpuga klaviatuuril toksida. „Üks kohalik eestlanna võttis minuga Facebooki vahendusel ühendust ja küsis, kas ta võib mind vaatama tulla.“
Kindlustus aitab
Saks pani kõigile südamele, et ilma kindlustuseta reisile minna ei tohi. „Loomulikult, kui ma võtsin nii pika ja teatud riskiga reisi ette, tegin korraliku kindlustuse,“ sõnas endine eurosaadik, kes kiitis koostööd kindlustusfirmaga. „Nad otsivad ka parimat võimalust, et mind Eestisse viia. See on kolmepoolne ja korralikult töötav süsteem.“ Portugali haigla ravipäeva maksumusest ei tea ta oma sõnul midagi.
Saksa sõnul on see juba teine kord, kui tal reisil kindlustusest kasu on olnud. „See on teine kord, kus mul seda vaja on läinud,“ meenutas ta. „Aastapäevad tagasi kukkusin oma põlve Alpides suusatades katki.“
Lärmakas haiglaelu
Haiglaelu on Saksa sõnul Portugalis lõunamaiselt lärmakas. „Siin käib tõsine seltsielu, aga on päris armas vaadata, kuidas portugallased oma haige sugulase eest hoolitsevad,“ rääkis ta. „Siit käib päeva jooksul terve suguvõsa läbi.“
