Katri Raik relvalubade taotlemisest: äsja läksime lõdvendamise teed ja nüüd oleme traagilises olukorras

 (273)
Katri Raik
Katri RaikFoto: Ilmar Saabas

Jüri Ratase esimeses valitsuses siseministri ametit pidanud Katri Raiki (SDE) sõnul tuleb Lihula traagiliste sündmuste valguses selgelt relvaseadus üle vaadata.

Raik tõi relvaseaduse üle vaatamise vajalikkuse puhul ühe olulisema asjana välja selle, et alles lõdvendati relva taotlemise protsessi teatud tingimustel, kui lühendati abipolitseinike koolitamise protsessi kriisi ajal. "Ühtlasi tähendab see, et relvaluba saab hakata kiiremini taotleda," ütles Raik Delfile.

"Toona juhtisin ka suures saalis tähelepanu, et see ei tarvitse olla üks hea idee. Tegelikult peaks abipolitsinike koolitus olema üks osa politseinike koolitusprotsessist ja relvaluba ei tohi anda kergekäeliselt. Oleme äsja läinud lõdvendamise teed ja nüüd oleme traagilises olukorras, kus tuleb väga selgelt vaadata ühiskonnas toimunud muutusi kogu relva taotlemise protsessis, sealhulgas inimese tervise hindamine osa kindlasti. Ka kontrolli, kui vahepeal on relvaluba välja antud. Küsimusi, mida tuleb kindlasti arutada, on mitmeid," selgitas Raik.

Sotside fraktsioon kavatseb siseminister Mart Helmelt Lihula sündmuste taustal relvataotlemise protsessi kohta ka aru pärida. Nad rõhuvad juba eelpool mainitud värskele relvaaloa taotlemise lõdvendamisele, aga ka seda, kas ehk peaks relvaloa väljastaimse protsessi kaasajastama.

Kaasajastamiseks tuleks Raiki sõnul arvestada ühiskonnas toimuvaid muudatusi. Näiteks toob ta välja alkoholi tarvitamise, mis värskete andmete kohaselt on Eestis pöördunud jälle tõusu teele.

Seotud lood:

"Kasvõi see asjaolu, mis võib väiksena tunduda, on võib-olla oluline mõjutaja. Avalikud andmed on ka, et [Lihula tulistamises] kurjategijaks osutunud inimene oli alkoholijoobes, kui mitte enamates joovetes," selgitas Raik.

Elmar Vaher ütles eilses "Aktuaalses kaameras", lisaks alkoholijoobele näitas kiirtest Lihula tulistajal Mikk Tarrastel ka rahustite ja narkootiliste ainete tarvitamist.

Raik toob siinkohal väljha ka korrelatsiooni, et alkoholi hinna 3-protsendilise langusega kasvas ka tarbimine samavõrra ning kainenema viidi mullu 500 inimest rohkem kui aasta varem. "Selge, et see ei ole Lihula loo vahest kõige suurem küsimuse koht, aga siiski. Ühiskond on kiires muutumises," selgitas Raik.

Politsei- ja piirivalveameti lääne prefekt Kaido Kõplas ütles täna ERR-ile, et et tema isikliku arvamuse järgi on praegune relvaloa taotlemise protsess liiga lihtne ning inimene, kes on kunagi kriminaalkorras tahtliku teo eest karistatud, ei peaks kunagi saama tulirelva. Praegune kord on selline, et kui isikul kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, siis on tal võimalus taotleda tulirelva.

Siseminister Mart Helme aga ei usu, et vastselt Lihula kandis aset leidnud traagilise juhtumi valguses tuleks rääkida relvaseaduse karmistamisest. Tema silmis on vaja selgeks teha pigem see, miks tollel isikul, kel on teadaolevalt olnud minevikus karistusega lõppenud intsident, üldse tänasel päeval relvaluba oli.

"Õige lähenemine on järgmine: on vaja selgus majja tuua, kes tollele isikule relva kätte andis, kui tal sellised intsidendid minevikus on," ütles Mart Helme eile Delfile.

Et eilne tragöödia peaks mõjutama kuidagi meie riigi lähenemist relva omamise ja käsitlemise seadusandlust, Helme ei arva.

"Meil on 4% inimesi Eestis minu andmetel, kes omavad relvi, kui ma ei eksi: enamjaolt kaitseliitlased ja jahimehed. Meil pole liiga palju relvi," märkis siseminister. "Küsimus on endiselt selles: miks oli tollel konkreetsel tulistajal relvaluba? Kes selle talle andis?"

PPA juht Elmar Vaher ütles eile "Aktuaalses kaameras", et tema hinnangul ei oleks pidanud 2017. aastal Lihula tulistajale relvaluba andma. "Kuigi seadus ei välistanud mitteandmist, aga samas seadus ütleb, et tuleb hinnata tema eluviisi. Paraku 2017 jäi politsei poolt see hinnang andmata ja relvaluba anti ilmselt ikkagi kergekäeliselt," selgitas Vaher.

Küsimusele, kas relvaseadusele tuleks selle taustal värske pilt peale heita, ütles Vaher, et tema hinnangul need inimesed, kes on varem toime pannud vägivallakuriteo või kuriteo, mis on seotud relvadega, lõhkeainega, ei peaks mitte kunagi saama luba kasutada ja hoida kodus tulirelva.