Katariina kolledžist saaks lõimumise kants

Sel nädalal Katariina kolledži teemal ühise laua ääres nõu pidanud Tallinna ülikooli, Eesti keelenõukogu, haridus- ja teadusministeeriumi, riigikogu kultuurikomisjoni, Eesti üliõpilaskondade liidu ning rahvastikuministri büroo esindajad tõdesid, et Eestis on probleeme venekeelsetele noortele ligipääsu võimaldamisel kvaliteetsele kõrgharidusele ning nende integreerimisel Eesti ühiskonda.

Leiti, et probleemile lahenduste leidmine on hädavajalik, olemas on erinevad lahendusteid ning küsimust tuleb käsitleda kompleksselt, arvestades juba toimivate praktikatega kõrghariduses ja arengutega gümnaasiumihariduses, teatas Tallinna ülikool.

„Tallinna ülikool peab oluliseks võimaldada võrdse akadeemilise võimekusega noortele võrdseid haridusvõimalusi ning toetada Eesti venekeelsete gümnaasiumide lõpetajate lõimumist Eesti ühiskonda.

Selleks tahab ülikool pakkuda neile vajadusi arvestavaid võimalusi kvaliteetse kõrghariduse omandamiseks, õpingute jätkamiseks eestikeelses magistriõppes ning toimetulekuks Eesti tööturu,” ütles Tallinna ülikooli akadeemiline prorektor Heli Mattisen.

Heli Mattisen lisas, et viimasel neljal aastal on Tallinna ülikool toetanud venekeelsete gümnaasiumide lõpetajaid tugiprogrammiga, nõustades üliõpilasi ning korraldades neile tugiseminare, tasemeeksameid ja eesti keele intensiivõpet. Nimetatud tegevused on küll suurendanud Tallinna ülikoolis õppivate vene emakeelega üliõpilaste õppetöös edasijõudmist, kuid ei ole kasvatanud ülikooli õppima tulevate venekeelsete gümnaasiumide lõpetanute hulka.

Samal ajal kui venekeelsetel õppekavadel õppivate üliõpilaste arv Eestis suureneb, on venekeelsete gümnaasiumide lõpetanute osakaal Tallinna ülikooli eestikeelsetel õppekavadel jäänud samale tasemele. Teisalt võimaldab mitmekeelse õppe sisseviimine (vene-eesti, vene-inglise) pakkuda Eesti lähiriikide noortele võimalust tulla Eestisse õppima.

Lähiregioonide noorte huvile vastutulemine aitaks kaasa Eesti toetajaskonna kujundamisele Eesti lähiriikides.