Pressikonverentsil küll rõhutati, et ümberehituse asjaolud polnud traagilise Ihastes juhtunud tulekahju põhjuseks.

Päästeameti esindaja Margo Klaos märkis, et statistika tuleohtlike majade kohta on kohalikul omavalitsusel. "Päästeamet on asjaga seotud vaid menetluse kaudu," sõnas Klaos. Et meer Klaas ei öelnud, palju kasutusloata elamuid Tartus on, pole avalikkusele selge, kui suure probleemiga tegemist on.

10. detsembril vastu 11. detsembrit süttis Tartus Vana-Ihastes eramu, mille tulekahju tõttu hukkusid kaks täiskasvanut ning nende kolm last. Majal polnud kasutusluba ning tegemist oli ümberehitatud suvilaga. Kas maja vastas ohutusnõuetele või mitte, pole veel selge.

Päästeameti pressiesindaja Marek Kiik selgitas, et kasutusloa puudumine ei tähenda ilmtingimata tuleohtlikkust, küll aga on kasutusloa omamine igale majaomanikule, kes oma maja elamiseks kasutab. "Probleem on, et enne 2015. aastat välja antud ehitusload on tähtajatud ehk et võid justkui maja ehitada lõpmatu aeg. See aga ei tähenda, et seal tohib sees elada," märkis Kiik Delfile. "Selleks, et hoonet sihtotstarbekohaselt kasutada, peab olema kasutusluba. Alates 2015. aasta seadusemuudatust on ehitusluba tähtajaline. Ehitada võib 7 aastat ja seejärel tuleb taotleda kasutusluba või uuendada ehitusluba. Veelkord rõhutan, kasutusloata ehitist kasutada ei tohi! Seega peab igal kasutataval hoonel, hoonel kus elatakse või tegeletakse ettevõtlusega, olema kasutusluba."

Jaga
Kommentaarid