Kasutusloa puudumine ei takistanud renoveeritud GAG-i koolimaja avamist
Möödunud aasta detsembris alustati Kalamajas, Vana-Kalamaja ja Kotzebue tänava ristumiskohal endise Vana-Kalamaja täiskasvanute gümnaasiumi hoones renoveerimistöid. Ehkki ehitustööde valmimise planeeritav tähtaeg oli 15. august, siis täna, 4. septembril, polnud koolimaja veel päris valmis saanud.
Kotzebue maja avati pompoosselt täna pärastlõunal. Mööda koolimaja seinu turnisid akrobaatide kombel Gustav Adolfi gümnaasiumi abituriendid, kes kindlal sammul nii riigilipu kui ka koolilipu hoidjatesse asetasid. Kogu toimingut saatis kõva aplaus. Mõni minut pärast suursugust etteastet andsid kinnitustüüblid aga järele ja üks lipuhoidjatest tuli seina küljest lahti ning sini-must-valge prantsatas maha.
Sama uhke kui värske koolimaja ise, oli ka selle avamistseremoonia. Nii koolipere, lapsevanemad kui ka tänavalt tulnud uudistajad lõi pahviks neiu, kes valgesse rõivaisse riietatuna, lisandina teatraalsed tiivad, ingellikult maja peaukse kohal hõljus ja laulis. Seejärel oli koolimaja kõikidele avatud.
1956. aastal valminud neoklassitsistlik NSVL tüüpprojekti järgi ehitatud hoone, ehitud stalinistliku dekooriga, on saanud uue hingamise. Kõrgete heledate seinte ja lagedega koolimaja on täis interaktiivseid lahendusi ja õppimisvõimalusi.
Uue maja deviisi "Me õpime kõikjal!" iseloomustavad ka seintele joonistatud professorite ja filosoofide vaimuvälgatused, tualettruumides olevad inglise- ja prantsuskeelsed mõtteterad, koridorides keksumängu illustreerivad joonistused ja avatud raamaturiiulid.
Veel eile õhtul käisid õpetajad, õpilased ja vabatahtlikud koolimaja tänase avamise jaoks korrastamas. "Paigaldati stepsleid, maalrid värvisid veel mõningad seinad üle, kinnitati liiste ja lüliteid," jutustas üks vabatahtlik.
Õpetaja Katrin Mattheus oli ka üks neist, kes eilse õhtupooliku Kotzebue majas veetis. "Siin oli väga palju inimesi – ehitajad, koristajad, õpetajad ja õpilased. Kõik said väga hästi läbi ja nägid vaeva, et koolimaja täna korras oleks" ütles Mattheus. Tema silmist kiirgas siiras rõõm uude hoonesse kolimise tõttu. Mattheusi klassiruumi seinal asetses hiiglaslik ekraan, mis õpetaja sõnul on nutitahvel. "Ma pole seda veel proovinud, eks hakkame õpilastega koos õppima, aga olen kindel, et sellest saab meie suur sõber," lisas ta.
Koolihoone oli täitunud sadade uudistajatega, maja oli täis ärevust ja rõõmukilkeid, isegi kadedust. Lapsevanemad kui ka Kotzebue majja õppima asuvad mudilased olid väga ärevil. "Super!", "E-ajastu koolimaja!" kostis ringkäigul olevate lapsevanemate suust.
See, et tualettruumides puudusid seebidosaatorid ja kätekuivatuspaberi jaoturid, ei häirinud kedagi. Tähelepanu pälvisid poksikotid ja pinksilaud, helisüsteem ja muidugi hingematva vaatega katuseterrass. Üldmulje oli hea, mis sellest, et mõningad liistud olid kinnitatud vana hea abimehe teibiga, koridorid veel tolmukihiga kaetud ning ukselukud täitsid uksepidurite rolli.
Küll aga on meedias palju kirgi kütnud tänase päevani puuduv kasutusluba. Koolimaja avamise hetkeks luba veel saadud ei olnud. Koolidirektor Hendrik Aguri sõnul nemad kasutusloa pärast ei muretse. "Kui mitte täna, siis homme. Ma ei oska öelda, mille taga kasutusloa saamine seisab, aga usun, et peagi saame uues majas õppetööga alustada."
Koolimaja renoveerimine nii lühikese ajaga (ligikaudu kaheksa kuud – toim) oli Aguri sõnul hullumeelne idee. "Mina uskusin algusest peale, et me saame selle valmis. Mis siis, et tegu on väga keerulise ja nõudliku projektiga," sõnas Agur. Ta lisas, et paljud ettevõtted loobusid hankest just lühikese tähtaja tõttu. "Lisaks sellele oli meie peale suunatud enneolematult suur tähelepanu," lisas ta.
