24. augustil mõistis Pärnu maakohus endise aasta ema ja kasuperede liidu juhi Malle Kobina neljaks ja pooleks aastaks vangi kasulaste käe ja jalaga löömise, mitmeks päevaks luku taha panemise ja ühe koha peal seisma sundimise eest. Kobin ei tunnistanud end süüdi, kuid kohtunik leidis, et tema ütlused olid vastuolus teiste tõenditega ning ennast õigustavad.

Täna kirjutas Eesti Päevaleht, et Kobin kavatseb kohtuotsuse edasi kaevata.

2013. aastal aasta ema tiitliga pärjatud Kobin, kes on nüüd süüdi mõistetud viie kasulapse väärkohtlemises, on olnud kasuema 18 lapsele. Tal on viis lihast last. “Kõige noorem tütar on elektroonikainsener Austrias, noorem poeg on sõjaväelane, kaks poega on IT-mehed ja üks poeg, kes oli Eestis julgestuspolitseinik, läks ära Austraaliasse, kus ta on ehitaja,” rääkis Kobin.

Kasulaste väärkohtlemise süüdistusi on Kobin meedias vaid lühidalt kommenteerinud, kuid tegi seda nüüd Katrin Lustile antud intervjuus pikemalt.

Kobina sõnul on need viis kasulast väga keerulise taustaga ja tema kohta esitatud süüdistused ei vasta tõele. “Nendest viiest lapsest kolm on väga vasakul.

Ühel kasulapsel oli Kobina juurde tulles kaelas väga raske kuritegu.

Küsimusele, miks ta lapse võttis, vastas Kobin, et talle pakutakse lapsi. “Kui kusagil ajalehes kirjutatakse, et mina valin teadlikult puudega lapsi, et siis võimalikult palju raha saada, siis ma ei ole kunagi valinud mitte ühtegi kasulast. Neid kõiki on mulle pakutud. Ja kui rääkida viimasest viiest, siis mind on lausa pehmeks räägitud, et ma nad võtaksin.”

Kobin märkis, et ta sai poisiga hakkama, aga poiss tahtis olla ainus laps peres. Lust tõi välja, et üks Kobina kohta ütlusi andnud poistest on tõesti rääkinud ametnikele, et ta tahaks endale teist kasuperet, kus poleks rohkem puuetega lapsi ja kus teda niipalju ei kamandata. Poiss tõi näiteks, et Kobin käsib tal iga päev oma riided kappi panna. Aga omaenda kodus omaenda vanemate juures ei pidanud ta seda näiteks mitte kunagi tegema.

Kobin rääkis ka teisest lapsest, kes on tema kohta ütlusi andnud. “Kui ta mulle tuli, oli tal neli kriminaalasja kaelas. Neli trahvi maksin ära — röövimised, vargused, alkoholi tarbimised avalikus kohas alaealisena.”

Kobin ütles saates, et ta on näinud laste kasvatamisega ränka vaeva.

Saatejuht tõdes, et laste antud ütlused on üsna vastuolulised. “Alguses on nad Mallet kiitnud, aga mida enam on politseinikud ja lastekaitseametnikud neid üle kuulanud, seda halvemaks on läinud nende jutud Malle kohta.”

Kobin tõi välja, et poiss, kes tema kohta õõvastavaid ütlusi andis, on käinud tema bioloogiliste lastega kalapüügiretkel, aga ka Kobina ja tema pojaga Austrias, kui ta tütar magistri lõpetas. “Ja nüüd hiljuti, 2018. aastal käis ta minu ühe poja ja pereisaga Austraalias."

Ta rõhutas, et lapsed olid tema juurde saabudes raskes seisus. Näiteks toodi üks poiss tema juurde Hiiumaale noorsoopolitsei saatel. “Kaks esimest nädalat märatses ta ikka korralikult. Pani ennast vetsu kinni, peksis seinu rusikatega, sõimas, ropendas — kõik inetud sõnad, mis vähegi lendasid suust välja,” rääkis Kobin.

Süüdistusi ümber lükates ütles Kobin, et ta tahaks näha inimest, kes jaksab 12 tundi püsti seista. Samuti väitis ta, et pole kedagi kuskile lukustanud. “Mu advokaat käis kodus ja vaatas üle need keldrid ja küsis, mismoodi sul on võimalik keerata seda põlevat hõõglampi välja, kui sul teises käes on rabelev laps. Ma ütlesin, et ma ei ole proovinud, ma ei tea. Miks mina peaksin lapse panema keldrisse, kus mul on hoidised, kui laps märatseb ja lõhub? Et pärast mul on siis moosipuder, mahlad ja katkised killud kartulisalves?”

Samuti lükkas ta ümber süüdistuse, et ta olevat ühte poissi kubemepiirkonda löönud. “Kriminaaltoimikus on kirjas, et laps arvab, et ma meelega lüüa ei tahtnud. No kuule, ma ei ole selles vanuses, et teismeliste poistega siin muru peal müran, et kogemata võin põlvega lüüa või müksata.”

Kobin tunnistas, et ei ole kõiki kriminaalasjaga seotud materjale läbi lugenud, sest see ajas iiveldama. “Reeglina kuulatakse alaealisi üle ühe korra, et neile ei tekitataks mitmekordset negatiivset kogemust. Neid kahte poissi, keda korraga ära viidi, on kuulatud üle kolm korda. Esimene protokoll on täiesti normaalne. Täpselt nii, nagu meie pereelu oli. Järgmine algab mõlemal sõnadega: “Ma eelmine kord ei rääkinud kõike ära.” Ja siis on natukene sellist utoopiat seal sees. Ja kolmas protokoll — see on juba alla igasugust arvestust, sest kriminaaluurijale ei sobinud need eelnevad protokollid. Pressis juurde.”

Kobina kasulaste inglise keele õpetaja Maris ütles, et talle hakkas vastu pealkiri Eesti Päevalehes, et pool Hiiumaad teadis laste väärkohtlemisest, aga keegi ei öelnud. “Mina küll ei teadnud,” sõnas ta.

Marise sõnul olid Kobina lapsed alati koolis puhtalt riides ja hästi hoitud ning ühtegi suuremat etteheidet temal kui õpetajal Kobinale ei ole. Ta kinnitas, et koolis ei rääkinud lapsed peksmisest mitte midagi.

Kobin tõi välja, et üks laps hakkas loomi piinama. “Ta pani kassi kirjutuslaua sahtlisse kinni. Siis ta toppis kassile tagant sisse hommikusöögi šokolaadikuulikesi. Vanal koeral pani ta käpad ukse vahele. Koer karjus hirmsasti, käpad löntis ukse vahel, ja poiss naeris. Ja ma küsisin, kas sina tegid? Laps vastas, et ei, ta pani ise oma käpad sinna. Ma ütlesin, aga sina lõid ukse kinni, ja siis ta lasi pea alla ja muigas irooniliselt,” kirjeldas Kobin.

“Urineeris mul kirjutuslaua sahtlisse,” jätkas Kobin poisi tegude kirjeldamist. Ta kinnitas, et ka siis ei sakutanud ta last. “Tema teadis väga hästi oma õigusi,” ütles ta lapse kohta.

Malle Kobina abikaasa Leo Kobin, kes on samuti lapsi kasvatanud, kinnitas, et ei ole näinud, et Malle oleks lapsi väärkohelnud. “Kui poiss on seitse aastat siin olnud, siis selge see, et ta on tema peale kurjustanud. Aga need asjad, mis talle süüks pannakse — ma ei kujuta ette, kust need välja imetud on või kellel neid vaja on.”

Leole läheb hinge Eesti Päevalehes ilmunud lugu, kus üks laps rääkis pikalt laialt Malle kohta õudseid asju. “See tüdruk oligi intrigant, vargaplika ja kui talle seda öeldi, siis see ei kõlvanud, ja sellepärast ta nii vihane ongi.”

Küsimusele, kas Kobin saab, käsi südamel, öelda, et kõik viis kasulast on valetanud, vastas ta jaatavalt. “Jah, kõik need lapsed on valetanud. Täiega. Mina ei tunne üldse, et ma oleksin süüdi nendes kuritegudes, mis mulle ette pannakse,” ütles ta.

Ülikooli lõpetanud kasutütar: see ei ole loogiline, et kolin kodust ära ja siis järsku hakkab mingi peks, vägivald ja piinamine

Tehnikaülikooli lõpetanud kasutütar Jaanika (nimi muudetud — toim) on viie viimase kasulapse süüdistuste üle üllatunud.

“Mina võtan teda kui oma ema. Ma olin 13-aastane, kui sinna peresse elama läksin, ja käin siiamaani seal. Väga turvaline oli. Ma isegi ei kujuta ette, mis minust oleks võinud saada, kui ma ei oleks sinna sattunud. Ma elasin seal nagu täiesti tavaline inimene — nagu oma laps. Mina ei ole kunagi näinud, et kedagi oleks löödud, keegi oleks seisnud kuskil nurgas või keldris kinni. Minu jaoks on see absurdne. Tean Mallet nii kaua, ma olen elanud seal nii kaua. Ja kuidas mina ei ole selliseid asju kogenud ja näinud? See lihtsalt ei ole loogiline, et kolin kodust ära ja siis järsku hakkab mingi peks, vägivald ja piinamine.

Jaanika märkis, et ta on kahe kasuvennaga, kellega ta seal peres elas, sel teemal rääkinud ja kõigil tekib küsimus, et kuidas nemad ise peksa pole saanud?

Küsimusele, millised need lapsed on, kelle süüdistuste alusel Kobin vangi mõisteti, vastas Jaanika, et üks näiteks käis tema käekotis sorimas, mõni on niisama märatsenud. “Ma oleks koheselt loobunud. Ma ei oleks elu sees sellistega suutnud ühe katuse all elada. Malle on selline inimene, et ta annaks kõik oma hinge tagant ära, peaasi, et teistel hea oleks. Sõna otseses mõttes. Ja selline on siis tänu.”

Kas laste aitamine taandub rahale ja konkurentsile?

Kobina sõnul algas kogu saaga möödunud aasta 16. augustil, kui tema õue sõitsid autoga lastekaitsetöötaja ja kaks politseinikku ning viisid kaks last ära. “Nendel oli sotsiaalkindlustusameti korraldus, kus oli kirjas, et laste elu ja tervis on ohus. Ma ei saanud mitte midagi aru. Kuus last mängisid meil siin heki taga jalgpalli,” sõnas Kobin.

Ta ise arvas, et asi on riigi makstavas pearahas. “Riik maksab pearaha ja igaüks tahab raha. Ja selle raha saab see asutus, kuhu omavalitsus lapse paigutab. Minul on see info, et kogu see uurimine algas sellest, et suvekoolis olnud kasupere ema tegi anonüümse telefonikõne, mille peale see kõik käima läks, et mina käitusin selle väikse poisiga halvasti.

“Ehk kokkuvõttes — üks kasupere tegi anonüümse vihje teise kasupere kohta. Ja pealtnäha õilis laste aitamine taandub rahale ja konkurentsile,” võttis Lust kokku.

Samas lükkas Kobin ümber väited, nagu tema oleks kasulaste abil rikastunud. “Viimane pearaha oli 192 eurot,” märkis ta.

“Kuuuurija” palus nii prokuratuuril, politseil kui lastekaitseametnikul, kes antud looga kokku puutusid, Kobina juhtumit kommenteerida, kuid osapooled vastasid, et neil ei ole enam midagi uut lisada.

Liitu