Kassidel pole maja, nii nagu vaja

Viimastel nädalatel on Võru kodutute loomade varjupaiga juhataja saanud päevas kümmekond kõnet, milles teatatakse kodututest kassidest või koguni tervest kasside pesakonnast. Enamik seni varjupaika jõudnud kassidest on leitud metsast.

Varjupaiga juhataja Merike Torm tõi näiteks viimase leiu ja lisas, et selletaolised juhud pole sugugi harvad. Nimelt avastas üks naine ¬esmaspäeval oma koeraga jalutuskäigul olles Laane tänava lõpust metsast pappkasti koos nelja kiisupojaga. „Niimoodi metsa alla jäetud kassipojad on määratud piinarikkasse surma,” lausus Merike Torm, vahendab Võrumaa Teataja.

„Mulle on räägitud ka juhtumitest, kui kassipojad on pandud karbiga sõiduteele…” tõi ta veel karmima näite sellest, kuidas inimesed on otsustanud vastutusest vabaneda.

Need neli ligi kuuvanust kiisut on aga ühed viimased, kes on varjupaigas ulualust leidnud. Iga päev saab Merike Torm üle kümne kodutuid kasse puudutava teate, kuid on pidanud nüüd kõigile ära ütlema. Mõni tuleb kohapeale pahandamagi, aga midagi pole teha: vana kassimaja rohkem loomi ei mahuta.

Merike Tormi sõnul jagub ka neid, kes tulevad varjupaika endale lemmiklooma otsima, aga kui ulu alla võetakse kasse enamasti pesakondadena, siis uude koju lähevad nad ikka ühekaupa.

Hiljaaegu käisid Võrus varjupaiga loomade olmega tutvumas Soome loomakaitseühingu Rekku Rescue esindajad. Ühtlasi pakkusid nad kõige suuremate kitsaskohtade lahendamiseks materiaalset abi. Nii on Võru kodutute loomade varjupaigal nüüd kolm uut kassipuuri, aga pole kohta, kuhu neid panna. Võru linnavalitsuse lubatud uue, tänapäevase kassimaja ost on senini viibinud. Merike Torm oli siiski lootusrikas, et enne külmi saab kiisud uude majja kolida. Praegune kassimaja on elektri ja kütteta ehitis, kus loomadel on juba praegu rõske ja külm.