Kasiinosaare ideed ei peeta tõsiseltvõetavaks

Nii kasiinovastased kui kasiinoärimehed on ühte meelt: mängupõrgute kolimine mõnele Tallinna saarele ei ole praegusel Vene kasiinoreformist mõjutatud Eesti hasartmänguturul kuigi oluline küsimus.

Hasartmängukorraldajate liidu tegevjuht Tõnis Rüütel suhtub Tallinna linnavoliniku Märt Sultsi ideesse kasiinod üksikule saarele kolida varjamatu irooniaga, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.

“Tsiteerides majandus-ja kommunikatsiooniministrit, et “kuna antud küsimus kuulub ulmevaldkonda”, siis ei ole ka meil kui ettevõtjate ühendusel põhjust kunstsaare ettepanekut analüüsida ja ametlikku seisukohta võtta,” märkis Rüütel Den za Dnjom-ile.

Rüütli väitel on hasartmängukorraldajad seisukohal, et kaasaegsed kasiinod peaksid peaasjalikult asuma kesklinna piirkonnas, nii nagu see on tavapärane teisteski Euroopa linnades.

Hasartmänguettevõtete eestkõneleja lisas, et Eesti on oma pindala arvestades vägagi saarterikas riik. Seetõttu ei näe ta ratsionaalset põhjust hakata tehissaari tekitama. Selline mõte võiks ehk hea olla naaberriigis Lätis, mis Eestist tükk maad suurem, kuid saari pole.

“Meenutuseks, et meie Ruhnu saare teemadel on läbi huumoriprisma tuliseid väitlusi olnud, et selle loovutamise teel Läti ometigi ühe saare saaks. Kelle iganes raha see oleks — maksumaksja või ettevõtja oma — mere käest maa võitmiseks seda küll pole mõtet kulutada,” lisas Rüütel.

Linnavolinik Märt Sults ei soovinud kommenteerida oma ideed ehitada Paljassare sadama lähedale madalikule saareke, et sinna mängupõrgud kolida. Ta väitis end olevat kasiinode vastase, kuid mitte oma erakonnakaaslase, keskerakondlase Max Kauri seltskonnas, kes asutanud kasiinodevastase ühingu.

Kasiinovastane Max Kaur aga väitis, et koligu kasiinod kas või saarele 100 km kaugusele, see pole iseenesest oluline. “Tähtis, et valitsus ja riigikogu langetaksid poliitilise otsuse kasiinonduse arengu suhtes Eestis. Ja siis miks mitte kas või saarele, aga loomulikult kasiinoomanike arvelt.”

Kauri kinnitusel lubanud rahandusminister Ivari Padar talle ja kasiinovastastele, et uus hasartmänguseadus saab valmis sel aastal, jõuab Riigikogusse ning jõustub 1. jaanuaril 2009.

“Ka Mart Laar Isamaa-Res Publica Liidu volikogu istungil mainis, et kasiinode arv võiks küll kaks korda väiksem olla,” rääkis Kaur. “Teine küsimus, kui karm see seadus saab olema. Kõik sõltub poliitikute südametunnistusest ja kasiinoomanike võimalikest pististest.”

On see kokkusattumus või mitte, aga ajal, mil Sultsi saare rajamise ideed Tallinna volikogu komisjonides arutatakse, tunneb Venemaalt pärit hasartmängukapital Eesti vastu järjest elavamat huvi.

Selle huvi on tinginud kasiinoreform Venemaal, kus alates 2009. a on hasartmängud lubatud vaid neljas spetsiaalses reservaadid Vene eri piirkondades, sealhulgas Kaliningradis. Vene kasiinoreform on ka Eestis kergitanud kasiinodele renditavate pindade hindu.

Põhiline Vene taustaga kasiinokett, kes seoses Venemaal ette võetud “repressioonidega” Eestis laienema asunud, on Ritzio Entertainment Group.

Tegemist on ühtlasi Vene suurima hasartmänguettevõttega. Eestis on ta esindatud kaubamärkidega City Casino ja Bally`s Casino.

Den za Dnjom-ile on Ritzioga kontakteerunud ärimehed rääkinud, kui imestunud on Ritzio esindajad olnud Eesti kasiinode, sealhulgas Olympicu odava sisekujunduse üle. Sellest on näha, et ollakse spetsialiseerunud mitte väga jõukale kliendile.

Tõnis Rüütel Vene kasiinoreformi mõjusid Eestile kommenteerida ei soovinud.

Kui Eestis tegutseb 200 hasartmängukoha ümber, siis näiteks terves Londoni linnas on neid 25.