"Valgustusajastust oleme Euroopas otsinud tõde, aga nüüd, Ukraina konfliktis oleme silmitsi valega," sõnas Kasekamp ETVle antud intervjuus.

"Teine pool on püüdnud kõike hägustada nii, et kõik versioonid on võrdselt õiged. President tõi aga näite Malaisia reisilennuki allatulistamisest, milles saab olla ainult üks tõde," ütles Kasekamp.

Ukrainal peatumine oli tema sõnul ootuspärane, kuna kõne pole ainult Eesti inimestele, vaid publikus on terve diplomaatiline korpus.

Katri Raik ütles, et püüdis kõnet kuulata vene inimese kõrvadega kuulata. Tema sõnul on Ukrainast ja seonduvast rääkimiseks Ida-Virumaa õige koht.

"Siinseid inimesi panevad samuti muretsema julgeolekuküsimused. President ütles väga selgelt, et me ei ole järgmised ja seda usuvad ka kohalikud inimesed," sõnas Raik.

Ida-Virumaal teeb infosõda selge piiri inimeste vahele - on nii inimesi, kes usuvad üht võimu, kui ka inimesi, kes kuulavad teist.

Raiki sõnul otsis president kõnes uut põlvkonda, kes võtaks riigi üle, uut põlvkonda, kes võtaks vastutuse. "President üritas meid mõtlema panna uute ideede üle, kuidas riiki edasi viia," lisas Raik.

Kasekamp nentis veel, et president kõneles ka valimistest, vastutusest, aga ei andnud vihjeid ja seda tegi ta õigesti.