Kasekamp presidendi esinemisest CNN-is: intervjuu sisus ei olnud midagi üllatavat, töövõit oli saates osalemine

 (44)
Ilves CNN-i stuudios
Ilves CNN-i stuudiosFoto: Helen Rits

Tartu ülikooli professor Andres Kasekamp leiab, et president Toomas Hendrik Ilvese CNN-i Londoni stuudios antud intervjuu sisus ei olnud midagi üllatavat, küll aga oli kõige tähtsam see, et Eesti president pääses maailma ühe mõjukaima teleajakirjaniku saatesse.

Saade algas rändekriisi teemadega ning president Ilves sai saates väljendada seisukohti, mis ei tohiks üllatuseks olla: oht Schengeni viisaruumi kadumisele, Euroopa Liidu püsimisele ja suurem panustamine Euroopa Liidu liikmesriikide solidaarsusele, märkis Kasekamp. "Samad mõtted, mida ta on varem nii rahvusvaheliselt kui ka näiteks Eesti Vabariigi aastapäeva kõnes välja öelnud," lisas Kasekamp tõdedes, et Eesti ei ole riik, kellel oleks rändekriisi küsimustes palju öelda. "Ilvese sõnad ka eurooplastele kajastavad lihtsalt seda, mis on varem suuremate tegijate poolt öeldud ja tsiteeritud," viidates Euroopa ülemkogu eesistuja Donald Tuski või näiteks Saksamaa kantsleri Angela Merkeli sõnavõttudele.

Saate käigus jõuti põgusalt ka Venemaast rääkida: kuidas Venemaa püüab rändekriisi sekkudes Euroopa Liitu õõnestada. President Ilves märkis, et Venemaa ei kasuta rändekriisi relvana, küll aga ühe mõjutusvahendina. "See oli väga hea, et ta ütles selle otse välja, aga päev varem oli NATO vägede ülemjuhataja öelnud sama: et Venemaa on püüdnud rändekriisi kasutada relvana Euroopa õõnestamiseks," märkis Kasekamp.

Seotud lood:

"Siin oli võimalus, mida Ilves ootas ja kus ta oleks võinud särada," tõi Kasekamp välja. Kuid otsesaate katkestas otseülekanne USA vabariiklaste presidendikandidaadiks pürgiva Donald Trumpi kõnest, pärast mida sai Christiane Amanpouri saateaeg läbi ning ka president Ilves ei saanud enam sõna.

Kasekamp märkis, et kui Trump ei oleks vahele tulnud, oleks Ilves saanud jutu suunata Venemaa, Ukraina ja Euroopa julgeoleku peale, kus oleks Eestil oluliselt tugevama kaaluga sõnum edastada.

"Kõige tähtsam on see, et Eesti Vabariigi president pääses ühe maailma mõjukaima teleajakirjaniku Christiane Amanpouri saatesse. See oli juba väga suur töövõit Eesti välispoliitika jaoks," ütles Kasekamp kokkuvõtteks.