"Oli ka lõpuks juba aeg, et keegi teine saaks presidendikoha," ütles Eesti välispoliitika instituudi direktor Andres Kasekamp BNS-ile Soome presidendivaliste tulemuse kohta. Ta tõi esile, et sotsiaaldemokraadid, kelle käes on Soome presidendi koht olnud viimased 30 aastat, ei pääsenud seekord isegi presidendivalimiste teise vooru. „[Sotsiaaldemokraat Paavo] Lipponeni kõrbemine oli märkimisväärne,“ sõnas ta.

Politoloog nentis, et Koonderakonna tõusutrend on kestnud juba kümmekond aastat ning kunagisest kodanlaste erakonnast on nüüdseks saanud "juhtiv peavoolu erakond". Ta tõi esile, et sotsiaaldemokraatide langus on võrreldav ka arengutega Rootsis ehk riigis, millega Soome end kõige sagedamini võrdleb.

Haavistole sai saatuslikuks NATO-meelsus?

Roheliste esindaja Pekka Haavisto väljavaated võita olid Kasekampi hinnangul väikesed, seda ka siis, "kui ta poleks homoseksuaalne", sõnas politoloog, kommenteerides mitme vaatleja hinnangut, nagu oleks Haavisto kaotuse peamiseks põhjuseks tema seksuaaalne sättumus. "Tulla kapist välja ja avalikut toetada NATO-ga liitumist on Soome poliitikas suurem risk, kui tulla kapist välja ja tunnistada oma homoseksuaalsust," nentis Kasekamp.

Kasekamp sõnas, et Haavisto isiklik tulemus presidendivalimistel oli märgatavalt tugevam kui tema erakonna tulemus hiljutistel parlamendivalimistel. "Selles mõttes tegi Haavisto väga hea tulemuse." Kasekampi hinnangul said rohelised valimistel vasakpoolse maailmavaatega inimese hääli, olemata samas traditsiooniline töölisklassi eestvõitleja. "Haavisto korjas hääli vasemalt ja paremalt," nentis ta. "Noored ja edumeelsemad koondusid Haavisto selja taha."

"Haavistol on nüüd hea positsioon järgmisteks presidendivalimisteks," sõnas Kasekamp. "Tal polnud seekord võiduvõimalust, kuid ta on märgi maha pannud ning on vääriline kandidaat järgmistel või ülejärgmistel valimistel."

Kasekampi hinnangul oli Sauli Niinistö võit oodatud. "Niinistö oli eelmistel presidendivalimistel Tarja Halonini põhikonkurent ja tegi siis üllatavalt hea tulemuse. Sellest ajast saadik oli ta 2012. aasta valimiste favoriit,“ sõnas Kasekamp. Pärast seda sai Niinistö parlamendi spiikriks, mis Kasekampi sõnul on ideaalne amet presidendiametisse pürgimiseks. Samuti tuli Niinistöle kasuks tema taust rahandusvaldkonnas.

"Võit oli Niinistöle vaatlejate silmis juba tagatud. Ta oli favoriit. Seetõttu oli tal ka mittemidagiütlev ja ettevaatlik kampaania, et mitte kogemata kaotada," ütles politoloog.

Niinistö võit Kasekampi hinnangul märkimisväärseid muutusi Soome poliitikas kaasa ei too. "Valitsusjuhi koha minek parempoolsetele oli Soome poliitilisel maastikul märkimisväärsem nihe kui presidendivalmiste tulemus. Parlamendivalmised olid jäämurdjaks," sõnas ta.

"Nüüd on meie lähipiirkonnas kõik riigid – Soome, Rootsi, Läti, Leedu - enam-vähem sarnase parempoolse poliitilise kallakuga," nentis Kasekamp. "See peaks asjaajamist, sealhulgas ka Euroopa tasandil, Eesti jaoks kergendama."

USAga suhted paremaks, Venemaaga jahedamaks?

Kasekamp nentis, et Haloneni presidendiks olemise ajal olid Soome suhted Ameerika Ühendriikidega "madalal tasemel". "Eesti presidendid olid Valgesse Majja oodatud, Soome riigipea mitte," sõnas ta. Kasekamp avaldas arvamust, et Niinistö valimisvõit võib elavdada Soome suhteid USA-ga. Samas tõi ta esile, et USA president Barack Obama on demokraat, mitte vabariiklane ning lisaks on USA tähelepanu Euroopalt eemale nihkumas ning Obama ei ole "suur välispoliitiline suhtleja".

Kasekamp avaldas arvamust, et suhetes Venemaaga hakkab Niinistö hoidma "asjalikku ning mitte nii väga sooja isiklikku liini kui Halonen."

"Ainus, mis Niinistö puhul Eesti poolelt vaadates võib pisut muret valmistada, on asjaolu, et tal ei ole olnud märkimisväärseid kontakte Eestiga," sõnas Kasekamp. Ta tõi näiteks Haloneni, kelle side Eestiga on väga tugev, seda ka isiklikult. "Ka Haavisto kontaktid Eestiga on suuremad," sõnas Kasekamp.

Soome presidendivalimised võitis oodatult konservatiivse Koonderakonna kandidaat Sauli Niinistö, kelle poolt hääletas pühapäeval valimiste teises voorus üle 1,8 miljoni inimese. Roheliste kandidaat Pekka Haavisto sai alla 1,1 miljoni poolthääle.

Seega toetas Niinistöt 62,6 ja Haavistot 37,4 protsenti valimas käinuist.

Endine Eduskunna esimees Niinistö võitis juba 22. jaanuaril toimunud esimese vooru, saades 37 protsenti häältest. Kunagine keskkonnaminister ja ÜRO ametnik Haavisto saavutas siis pea 19 protsendiga kaheksa kandidaadi seas paremuselt teise tulemuse.

Ühtekokku käis teises voorus valimas 69,0 protsenti hääleõiguslikest Soome kodanikest, esimeses voorus küündis hääletusprotsent 72,8-ni ja kuue aasta eest oli teise vooru osalusprotsent 77,2.

Soome 12. presidendiks valitud Niinistö astub ametisse 1. märtsil.

Niinistö kinnitas, et ei kavanda oma ametiajal muudatusi Soome välispoliitikas, rõhutades Venemaa-suhete ja Põhjamaade koostöö tähtsust.