Kasahstan kavatseb loobuda viisanõudest Eestile
Kasahstan teeb ettevalmistusi viisanõudest loobumiseks Austraalia, Austria, Belgia, Suurbritannia, Ungari, Saksamaa, Kreeka, Taani, Iisraeli, Iirimaa, Islandi, Hispaania, Itaalia, Kanada, Luksemburgi, Mehhiko, Hollandi, Uus-Meremaa, Norra, Poola, Portugali, Slovakkia, Sloveenia, Ameerika Ühendriikide, Türgi, Soome, Prantsusmaa, Tšehhi, Tšiili, Šveitsi, Rootsi, Eesti, Lõuna-Korea ja Jaapani kodanike suhtes, vahendab BNS.
Iskeševi sõnul loodab Kasahstan viisanõudest loobumisega suurendada riiki külastavate turistide arvu.
Eesti kodanikud saavad alates Euroopa Liiduga liitumisest 1. mail 2004. aastal siseneda passi või ID-kaardi alusel Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) liikmesriikide Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Hollandi, Iirimaa, Islandi, Itaalia, Kreeka, Küprose, Liechtensteini, Luksemburgi, Läti, Leedu, Malta, Norra, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi, Taani, Tšehhi, Ungari ning Šveitsi territooriumile.
Lisaks Euroopa Liidu ja EEA riikidele saavad Eesti kodanikud praegu siseneda viisavabalt veel 85 maailma riiki, üldjuhul peab nendesse riikidesse sisenemisel olema kaasas kehtiv pass. EL-i ja EEA-sse mittekuuluvatest riikidest saab ID-kaardi alusel siseneda vaid Horvaatiasse, Makedooniasse ja Serbiasse. Viisavabalt sisenemise tingimused ja viisavabalt riikides viibimise aeg on riigiti erinevad. Enamasti võimaldavad riigid viisavaba viibimist korraga 30-90 päeva, kuid näiteks Filipiinidel on see 21 päeva.
Eesti soovib saada viisavabadust mitmetelt maailma riikidelt, sealhulgas paljudelt populaarsetelt turismisihtriikidelt, kuid seoses Schengeni viisaruumi kuulumisega ei ole läbirääkimiste kompetents ainult Eesti käes. Välisminister Urmas Paet ja välisministeeriumi esindajad on suhtlemisel teiste riikidega tõstatanud ühepoolse viisanõude kaotamise Eesti kodanike suhtes näiteks selliste riikidega nagu Brasiilia, Tai, Lõuna-Aafrika Vabariik, Namiibia, Senegal ja Vietnam.
Kolmandatel riikidel on võimalik ühepoolselt loobuda viisanõudest Eesti kodanike suhtes, kuid seejuures soovivad riigid enamasti saada vastu viisavabadust Eestisse reisimiseks. Viisavabaduse ühepoolset vastuandmist Eesti aga eraldiseisvalt teistest Schengeni viisaruumi liikmetest lubada ega otsustada ei saa. Viisapoliitika, sealhulgas viisavabaduse lepingute sõlmimine on alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga ühenduse pädevuses. Läbirääkimisi viisavabaduse sõlmimiseks kolmandate riikidega peab Euroopa Liidu liikmesriikide nimel Euroopa Komisjon, võttes arvesse liikmesmaade seisukohti.
