"Me ei kujuta ette, et võiksime öelda ükskõik mis valdkonnas, et probleemiga mitte tegelemiseks on võimalik end välja osta." Siseminister tõi välja, et põgenike hulk Saksamaal, Rootsis ja Ungaris on väga suur ning on selge, et kui neile reaalselt appi ei minda, läheb riikide olukord järjest raskemaks. Olulisim on praeguses põgenikekriisis otsida pikaajaliselt toimivaid lahendusi. "Kui me pikaajalisi lahendusi ei otsi, hakkavad need inimesed Saksamaalt edasi liikuma. Probleemidega on vaja tegeleda, mitte siduda neid "väljaostmisõigustega"," ütles Pevkur.

Peaminister Taavi Rõivas lisas, et ainult rahaga ei ole võimalikki praegust pagulaskriisi lahendada ning konkreetset rahatrahvi puudutavat Euroopa Komisjoni ettepanekut valitsuse kabinetiistungil detailselt ei arutatudki.

Arutleti aga selle üle, kuidas Euroopa Liit võiks senisest mõnevõrra rohkem rahaliselt panustada nendesse piirkondadesse, kus on põgenike esimesed peatuspunktid väljaspool Euroopa Liitu: Türgi, Liibanon, Jordaania. Need on kohad, kus oleks rahast abi kohapeal inimlike elutingimuste tagamiseks, et sellega omakorda rändesurvet Euroopasse kahandada. "Aga Euroopasse tulnud inimeste puhul on rohkem vaja kui raha," sõnas Rõivas.

Eile teatas Euroopa Komisjon, et kui mõni liikmesriik ei saa mõjuvatel ja objektiivsed põhjustel, nagu näiteks looduskatastroof, ajutiselt ümberpaigutamisotsuse täitmises täielikult või osaliselt osaleda, tuleb tal panustada ELi eelarvesse rahaliselt 0,002 protsendi ulatuses oma SKPst.

Võttes arvesse, et 2014. aastal oli Eesti SKP jooksevhindades 19,9627 miljardit eurot, oleks Eesti puhul trahviks ligi 400 000 eurot.

Jaga
Kommentaarid