Delfi küsis seetõttu sotsiaalminister Hanno Pevkurilt, kas valitsus valmistub töötuse kahekordistumiseks. “Praegu töötukassa jooksvatest tuludest vaid pool läheb väljamakseteks ja teine pool jääb reservi. Kui te nüüd ütlete, et me peame olema valmis ootamatusteks, siis kas te ennustate, et praegune töötuse tase võiks kahekordistuda, sest vaid siis läheb reserve vaja?” küsis Delfi.

Pevkur vastas: “Olgem nüüd realistid ja vaadakem, mis on toimunud. Kui me meenutame vaid mõne aasta taguseid aegasid, siis oli väga suur surve, et 1,5 protsendi pealt tulla maksemääraga 0,9 protsendi peale. Tuldi survele vastu, tuldi 0,9 protsendi peale ja mis oli tulemus? Tulemus oli see, et me pidime tõstma selle 3 ja siis ka 4,2 protsendi peale, et üldse need väljamaksed tagada.”

“Kui tollal ei oleks 0,9 protsendi peale tuldud, ei oleks olnud võib-olla vajadust ka paari aasta eest tulla 4,2 protsendilise maksemäära juurde. Selles mõttes, et kaks korda ühe reha peale astuda ei ole väga mõistlik. Ühekorra me selle vea tegime, et me tulime ennatlikult, majandussituatsiooni mitte arvestades, maksemääraga alla ja ma tõesti ei taha olla samas situatsioonis näiteks aasta pärast või poole aasta pärast, et me näeme, et reservid on otsas.”

“Ja peale selle reservid on ikkagi mõeldud pikemaajalise kindlustunde tagamiseks, mitte vaid üheks või kaheks aastaks. Nii et see, et reserve kogutakse töötuskindlustuses headel aegadel, on igati loogiline. Ja vaadake ka Praxise viimast analüüsi, kus nad pakuvad välja selle skeemi, et tegelikult peaks olema see maks hoopis n-ö protsükliline, kus me headel aegadel kogume ja kehvadel aegadel langetame maksu. Praegu me oleme Eestis käitunud risti vastupidi ehk headel aegadel on maksu alandatud ja siis, kui on kehvaks läinud, siis on maksu tõstetud. Selles mõttes lihtsalt see otsus oleks liiga ennatlik, olgem ausad,” vastas sotsiaalminister töötuse tulevikutrendide kohta käivale küsimusele.