Kas TÜ kliinikumis algab suur koondamislaine? Priit Eelmäe kinnitab, et tegu on väärinfoga

Täna teatasid TÜ kliinikumi 16 kliiniku juhid, et umbusaldavad asutuse juhti Priit Eelmäed. Kliinikumi töötajad aga räägivad, et on pikka aega oodanud, et keegi hakkaks oma ametikohtadele kinni kasvanud kliinikute juhte kangutama. Delfi küsis Priit Eelmäelt, mis siis ometi TÜ kliinikumis toimub.

Kas TÜ kliinikumis algab suur koondamislaine?
Kõik inimesed, kes täna kliinikumis töötavad juhtivatel kohtadel on olulised ja vajalikud ning juhatus ootab, et nad jätkasid Tartu Ülikoolis Kliinikumis ravi-, teadus- ja õppetööd. Keegi pole kedagi ära ajanud ning jutt koondamisest on väärinfo.

Kui paljusid töötajaid personalimuudatused puudutavad? Kas lisaks kliinikute juhtidele on veel teisigi, kelle ametikohad lähevad kaotamisele, muutmisele, konkursile?

Uus, kaasajastatud juhtimis- ja karjäärimudel puudutab tervet arstkonda, tema eesmärgiks on inimestele selge arusaama andmine, mida nad saavad ametialases arengus järgmisele astmele jõudmiseks. See pole üldse mitte selleks, et kedagi koondada. Kliinikumi juhtimis- ja karjäärimudel kirjeldab selgemalt eri karjääriastmete sisu ja paneb paika teekonna, kuidas ühelt pädevusastmelt teisele areneda ning muudab kliinikute juhtide tööülesanded tähtajaliseks. Nii nagu teistes Euroopa ülikoolihaiglates, aga ka sarnaselt Tartu ülikooli tippjuhtidega ja ka PERHi juhtidel.

Kuusteistkümne kliiniku juhid avaldavad Priit Eelmäele umbusaldust ning heidavad ette, et nendega pole muudatusi arutatud. Kas on võimalik tõestada vastupidist?
Kliinikute juhid on protsessis kaasas olnud algusest saadik. Esmakordselt esinesin sel teemal juhatuse esimehena tööd alustanuna kaks päeva pärast ametisse astumist, samuti rääkisin sellest üks-ühele kliiniku juhtidega esimest korda arenguvestluseid tehes mullu veebruaris – märtsis. Seejärel alustas kevadel tööd kliinikumi ja ülikooli ühiskomisjon, mis seitsme kuu jooksul tegi põhjalikku tööd, selle jooksul konsulteeriti kliinikumi struktuuriüksuste juhtkondadega, teemat puudutati eraldi valdkondlikul meditsiinivaldkonna arenguseminaril, teemad arutati läbi ka mitu korda ülikooli kliinilise meditsiini instituudi nõukogus ning 4.12 kiideti see heaks. Samuti tehti korduvalt koostööd Tartu Arstide Liiduga, kes lõpptulemuse heaks kiitis. Viimati rääkisin 2020. algavast uuele mudelile üleminekust peetud kõigi juhtidega peetud 1-1 vestlustes mullu detsembri viimastel töönädalatel.

Miks praegune süsteem vajas muutmist? Miks ei saanud kliinikute juhid rahulikult oma ametil jätkata?
Kliinikumi ja selle üksuste juhtimine vajab kaasajastamist. Juhtimisülesannete tähtajalisus aitab juhtidel säilitada tugevat sidet erialase tööga ning teisalt toob kindla sagedusega juhivahetus kaasa uusi ideid ja hoiab organisatsiooni muutumisvalmina. Juhi roll ei saa olla eluaegne või pärandatav.

Praeguse kava järgi 1. aprillist oleksid kliinikute juhtide ametikohad tähtajalised ning juhatus on korduvalt kinnitanud, et kõik senised juhid on oodatud kandideerima. Uue juhtimis- ja karjäärimudeli eesmärk on eelkõige kliinikumi tugevamaks muutmine – et kliinikumi inimestel oleks selge pilt, milline on võimalus teha erialast karjääri ja missugused on ametikohtade pädevusnõuded, toetades nii arstide arengusoovi ning andes selge sihi tööelu planeerimiseks. Kliinikumi juhtimis- ja karjäärimudel kirjeldab selgemalt eri karjääriastmete sisu ja paneb paika teekonna, kuidas ühelt pädevusastmelt teisele areneda.

Milline on TÜ kliinikumi nõukogu seisukoht ja sisend muudatustele?
Nõukogu kiitis kava heaks.

Kas umbusaldust avaldanud töötajatega on võimalik koostööd jätkata?
Mina olen avatud ja valmis.

Eelmäe: muutused kliinikumi juhtimises on hädavajalikud

Mõni minut pärast intervjuud läkitas TÜ kliinikum asutuse positsioone avava teate.

„Pea terve eelmise aasta jooksul on koostöös kliinikumi ja ülikooli töötajatega ning Tartu Arstide Liiduga otsitud parimat lahendust selle väljatöötamiseks ja elluviimiseks. 13. detsembril tutvustati lõplikult väljatöötatud arstide erialase ja juhtimisalase karjäärimudelit kliinikumi nõukogus ja käidi sammhaaval läbi rakendamise ajakava. Nõukogu kiitis selle heaks. Enne seda arutati seda nõukogus korduvalt, samuti ülikooli kliinilise meditsiini instituudi nõukogus. 2. jaanuaril kinnitas kliinikumi juhatus uue personalipoliitika ning nimetatud mudelid,“ selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige ja ravijuht Andres Kotsar muudatuste pikka planeerimist täpsemalt.

Uuendus muudab juhi rolli tähtajaliseks sarnaselt teiste Tartu ülikooli, aga ka teiste Eesti ja Euroopa ülikoolihaiglate tippjuhtidega. „Seetõttu oleksid praeguse kava järgi 1. aprillist kliinikute juhtide ametikohad tähtajalised ning juhatus on korduvalt kinnitanud, et kõik senised juhid on oodatud kandideerima – kliinikumil on plaanis korraldada ennekõike sisekonkurss ametikohtade täitmiseks.

Seni on sarnane mudel toiminud osakonnajuhtide puhul, kus kliinikute juhid ise on määranud neid ametisse tähtajaliselt. Nagu nii meie kui ka teiste Eesti ja Euroopa ülikoolihaiglate kogemus näitab, annab selline mudel ja kindla sagedusega juhivahetus võimaluse kaasata uusi ideid ja hoida organisatsioon muutumisvalmina,“ lisas Priit Eelmäe.

„Muudatused, millega kliinikum alustas aasta algusest ja millega liigutakse edasi samm-sammult etappide kaupa, on eelduseks, et edukas ja elujõuline organisatsioon oleks konkurentsivõimeline ka muutuvas maailmas. See on pikaajaline protsess. Kui tahame olla Eesti meditsiini lipulaev ka aastate pärast, siis peame looma sellised karjäärivõimalused, mis innustaks ka nooremat põlvkonda ja samas oleks atraktiivne nii tänastele tipptegijatele kui ka arstiteekonda alustavatele kolleegidele,“ sõnas Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe. Ta lisas, et kliinikumi asutajad ja nõukogu on kokku leppinud, et kliinikumi struktuur on kaasajastatud hiljemalt aastaks 2022.