Kas Tallinn on sihikul?

Asjatundjad ei näe Eestile ohtu al-Qaida terrorivõrgustiku hoiatuses korraldada Iraagis sõdureid hoidvates Euroopa riikides terrorirünnakuid, kui need oma vägesid kuu aja jooksul Iraagi aladelt ära ei vii.

Kaitsepolitsei komissar Henno Kuurmann kinnitas SL Õhtulehele, et ühessegi terroriähvardusse ei suhtuta kergekäeliselt. „Selle konkreetse ähvarduse tõttu ilmselt erakorralist valmisolekut välja ei kuulutata. Samuti ei muutu tavakodaniku jaoks tänavapildis midagi,” lubas Kuurmann.

Ta lisas, et Londoni plahvatused Eestis terrorismiohtu ei suurendanud. „Siinne terrorismirisk on jätkuvalt madal,” ütles Kuurmann.

Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Kalev Timberg kinnitas, et iga terrorismiga seotud avaldust võetakse tõsiselt ning sellega seonduvat informatsiooni kontrollitakse koostöös partneritega.

Riigikogu õiguskomisjoni liige, endine Eesti politsei ja USA föderaalagentuuride sideohvitser Jaanus Rahumägi ütles, et täna pole Eestis terrorismirisk suurem kui eile. „Ähvardus pole Eesti jaoks midagi muutnud. Hoiatust kontrollides tuleb alati mõelda terroristi moodi. Kas näiteks Eestis või Leedus terroriakti korraldamine muudab protsesse? Eelkõige huvitab neid ikkagi suundumuste mõjutamine. Seega rünnatakse suuri otsustajariikide linnu,” arvas Rahumägi.

Eestis on terrorioht väike ka seetõttu, et siin käib võrreldes muu maailmaga vähe turiste ega tegutse ekstreemseid usurühmitusi. Siiski möönas Rahumägi, et tegelikult pole ühelgi riigil, võimalik terroriohtu lõplikult maandada.