Kas riigikogulane võib kuuluda äriühingu nõukokku?

Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas oma tänasel istungil riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu ja Keskerakonna fraktsiooni samasisulist eelnõu, mis käsitlevad riigikogu liikmete kuulumist riigi osalusega äriühingute nõukogudesse.

Komisjon oma tänasel istungil ühtset seisukohta ei kujundanud ja otsustas küsida antud teemal arvamust ka õiguskantsler Indrek Tederilt. Komisjon jätkab eelnõude arutelu peale õiguskantsleri seisukoha laekumist, teatas riigikogu pressitalitus.

Komisjoni liige Igor Gräzin avaldas arvamust, et kuna riigi äriühingu tegevus peaks lähtuma mitte ainult ärihuvidest, vaid ka avalikest huvidest, on riigikogu liikme kuulumine äriühingu nõukogusse põhjendatud. Komisjoni aseesimees Evelyn Sepp pidas seda aga põhiseadusvastaseks.

Eelnõu on algatatud 20. veebruaril 2008 tulenevalt õiguskantsleri ettepanekust nr 1 „Riigikogu liikme staatuse seaduse kooskõlla viimiseks Eesti Vabariigi põhiseadusega”, mida riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise osas riigikogu täiskogu oma 29. jaanuari 2008 aasta istungil toetas. Õiguskantsler Allar Jõks oli seisukohal, et riigikogu liikme kuulumine äriühingusse ja tema nimetamine sinna täitevvõimu esindava ministri poolt on vastuolus võimude lahususe põhimõttega.

Eelnõu kohaselt nimetab riigikogu liikme riigi äriühingu nõukogu liikmeks ja vabastab nõukogu liikme kohustest asjaomase ministri ettepanekul riigikogu majanduskomisjon. Riigikogu liikme töö eest nõukogu liikmena makstakse tasu teiste nõukogu liikmetega samadel alustel ja korras. Riigikogu liige annab oma tegevusest nõukogu liikmena aru teda nimetatud komisjonile.

Keskerakonna fraktsiooni poolt 9. veebruaril 2009 algatatud eelnõu eesmärk on keelata Riigikogu liikmel oma volituste ajal olla riigi osalusega äriühingu, riigitulundusasutuse või riigi asutatud sihtasutuse nõukogu liige.