Kas Reinsalu välisagentide seadus võtab eeskuju Venemaa või USA vastavast seadusest?

 (47)
Urmas Reinsalu
Urmas ReinsaluFoto: Rauno Volmar

Välisagentide seadus on olemas nii Venemaal kui USA-s. Mõlemad üritavad piirata võõrriikide vaenulikku mõju poliitikale, aga sisult on Venemaa ja USA seadused väga erinevad. Kummast võtab eeskuju Eesti välisagentide seadust kirjutav justiitsminister Urmas Reinsalu?

Teada on, et justiitsministeerium valmistab hoolega ette välisagentide seaduse Eesti versiooni, aga eelnõu, väljatöötamiskavatsust ega mingit muud paberit selle kohta veel ei ole. Seetõttu tasub tutvuda maailma kahe tuntuma välisagentide seadusega, sest ilmselt võetakse just ühest või teisest eeskuju.

USA-s võeti juba 1938. aastal vastu Foreign Agents Registration Act (FARA) ehk välisagentide registreerimise seadus. Seadus võeti vastu seoses Saksamaa levitatava suure hulga natsipropagandaga. USA seadus tegeleski paljuski propaganda levitamise takistamisega, kuni 1966. aastal piirati seaduse ulatust ja propaganda võeti sealt välja.

Sellest ajast alates puudutab USA välisagentide seadus inimesi, kes üritavad välisriikide kasuks tegutsedes mõjutada USA valitsuse tegevust poliitilise või majandusliku kasu saamiseks. Sisuliselt tähendab see eri sorti lobiste.

USA on oma mõjukuse tõttu välisriikide ja ka mitteriiklike organisatsioonide jaoks väga ahvatlev lobistamise sihtmärk. FARA andmebaasis on kümneid registreeritud riike, aga FARA alusel on USA justiitsministeerium käinud ka kohut, et sundida Iiri Vabariikliku Armee (IRA) lobiste end FARA alusel IRA agendiks registeerima.

Seotud lood:

USA põhiseadus on teadlikult teinud otsuste tegemise keeruliseks, mistõttu lobistidel on hulk erinevaid võimalusi otsuste mõjutamiseks. Nii USA siseriiklikud huvigrupid kui välisriigid üritavad seetõttu hästimakstud lobistide toel otsustetegemist mõjutada.

USA seadus nõuab, et FARA alla käivad isikud avaldaksid regulaarselt aruandeid oma tegevusest ja selle rahastamisest. Seadus ei kehti välismeediale, seni kuni see ei ole välisvõimu kontrolli all. Eelmise aasta lõpus registreeris end FARA alusel välisagendiks Vene võimude kontrolli all olev telekanal RT, sest USA luureagentuurid nimetasid seda "Vene riigi juhitud propagandakanaliks", mis osales Vene võimude kampaanias, millega toetati 2016. aasta USA presidendivalimistel Donald Trumpi. RT registreerus surve all välisagendiks, kuigi polnud sellega rahul.

USA välisagentide seaduses on selgelt sõnastatud erand organisatsioonidele, mis tegutsevad religiooni, teaduse, hariduse või kaunite kunstide valdkonnas, samuti neile, mis ei tegutse peaasjalikult välisvõimu huvides.

FARA registris on üks kirje ka Eesti koha. Eesti ja USA majandussuhete arendamisega tegelev EAS-i esindus Californias San Joses on samuti välisagendina kirjas.

2012. aastal vastu võetud Venemaa välisagentide seadus on USA seadusest palju karmim. Kuigi mõlemad seadused viitavad välisagentidele, on nende sõnade vahel oluline erinevus. Inglise keeles kasutatakse sõna "agent" paljudes erinevates tähendustes, kusjuures mitmed neist on neutraalsed. Enamasti, aga mitte alati viitab sõna "agent" inglise keeles kellegi huvides tegutsevale inimesele.

Vene keeles kasutatakse sõna "agent" palju kitsamas tähenduses, "agent" on peaaegu alati eriteenistuste kaastöötaja, kusjuures "välisagent" tähistab tavainimeste jaoks reeglina ei midagi muud kui välisriigi spiooni.

Venemaa seadus nõuab, et välismaalt raha saavad mittetulundusorganisatsioonid, mis tegelevad väga laialt defineeritud "poliitilise tegevusega", peavad end registreerima välisagendina ja peavad end oma tegevuses tutvustama kui välisagenti.

Välisagentide seadust hakati kohe väga laialt rakendama. Üks drastilisemaid juhtumeid oli Dünastia sihtasutuse sulgemine. Edukas ettevõtja Dmitri Zimin lõi selle fondi, et toetada reaalteaduste õpetamist koolis ja aidata noori teadlaseid.

Nagu paljud Vene ettevõtjad, hoidis Zimin oma raha välismaal ja kandis sealt Dünastia arvele. Sellest piisas, et Dünastia välisagendiks kuulutada. Selle vastu protesteeris Kremile lähedane endine rahandusminister Aleksei Kudrin ja mitmed teised, aga kasu sellest polnud. Zimin lõpetas fondi rahastamise ja see pani uksed kinni.

Enamik Venemaal tegutsevaid olulisemaid mittetulundusühinguid ei soovinud end välisagendina registreerida, mistõttu Vene justiitsministeerium lisas nad vägisi välisagentide registrisse. Mitmed MTÜ-d panid selle peale oma uksed kinni.

Paljude mõjukamate MTÜ-de, näiteks Amnesty Internationali, Human Rights Watchi ja Transparency Internationali kontoreid otsiti peale seaduse jõustumist läbi. Tihti olid läbiotsimisel kaasas telekanal NTV võttegrupid, mille töötajav väitsid hiljem oma saadetes, et need MTÜ-d tegutsesid USA huvides.

Paljud mittetulundusühingud Venemaal protesteerivad välisagendiks nimetamise vastu ja üritavad sellest hoolimata oma tegevust jätkata.