Kas Reinsalu hakkas roolijoodikutele karmi nägu näitama reitingute pärast?
Vähem kui aasta tagasi, juuni lõpus tuli justiitsministeerium välja analüüsiga, milles hinnati 2009. aastast kehtima hakanud seadusemuudatusi, mille järel hakati roolijoodikuid karistama nende joobe suuruse ja mitte teo kordumisest lähtuvalt. Tuli välja, et ka kõige karmima karistuse ära kandnud roolijoodik istub uuesti täis peaga rooli taha.
„Analüüs näitab, et joobes juhtimise probleemi lahendamisel ning uute rikkumiste ärahoidmisel karistuste karmus rolli ei mängi. Suurem rahatrahv ega pikem karistusaeg pole kahjuks nende juhtide retsidiivsuse vähendamisel tulemuslik vahend,“ mõtestas justiitsminister Urmas Reinsalu tollal analüüsi tulemusi. Lahendust nägi ministeerium käitumise muutmisele suunatud karistusmeetmete arendamises. Vajadusest karmistada karistusi ei teatanud minister ka poole sõnaga mitte.
Selle mulluse järelduse kõrval tundub justiitsministeeriumi kava roolijoodikuid karmimate karistustega kimbutama hakata pealtnäha järsu kursimuutusena. Et analüüsid annavad selles valdkonnas tavaliselt talupojamõistusega vastuollu minevaid tulemusi – enam kui tihti on avalikkuses kuulda kurtmist, et karistused on Eestis liiga leebed ning avalikkus igatseb karmimat kätt –, siis tekib ka küsimus, kas karmistuvad karistused on mõeldud roolijoodikute ümberkasvatamiseks või hoopis IRL-i reitingute raviks.
Justiitsministeeriumi asekantsler Kristel Siitam-Nyiri kinnitusel tõukuvad karmistuvad karistuses siiski sellestsamast analüüsist. „Liikluskuritegude muudatuste kava ongi koostatud selle uuringu tulemusi arvestades,“ sõnas Siitam-Nyiri, kelle sõnul on kava koostades sihitud just korduvrikkujaid, kellele tõesti senised karistused nagu rahatrahv ja tingimisi karistus mõjunud pole.
„Uuringu järelduseks on, et karistusteravik tuleb suunata senisest täpsemini paadunud rikkujatele – selleks ongi muu hulgas tehtud ettepanek karmistada just korduvalt joobes juhtimisega vahele jäänud isiku karistust, samuti peab korduva rikkumisega kaasnema kohustulikult juhtimisõiguse äravõtmine,“ selgitas asekantsler ja lisas, et samal ajal pakutakse kergemate ja esmakordsete rikkumiste korral välja see, et roolijoodiku saab tingimisi väärteokaristusest vabastada, kui ta osaleb sotsiaalprogrammis või ravil.
„Juhime tähelepanu ka vajadusele välja arendada joobes juhtide mõjutusporgramm, vajadusel koos sõltuvusraviga. Ühe lahendusena räägime joobes juhi täiendavasse tervisekontrolli suunamisest – kuni ta pole seda läbinud, on tema juhtimisõigus peatatud. Seeläbi saaks jälile sõltuvusprobleemiga isikutele ning siis saakski tähelepanu suunata sõltuvuse ravile. Karistusega kaasnev meede võiks olla ka võimalus alkoluku kasutamiseks. Sellised meetmed – ravi, programmid, alkolukk, ongi suunatud just ennetusele,“ kirjeldas ta programmi ennetavat osa.
„Oleme välja pakkunud terve muudatuste komplekti, mitte pelgalt karistusmäära tõstmise,“ selgitas asekantsler.
Analüüsis hinnati 1. juulil 2009 jõustunud seadusemuudatuste mõju – nende muudatuste tulemusena lähtutakse sellest ajast joobes sõidukijuhtimise väärteona või kuriteona kvalifitseerimisel joobe raskusest ning mitte teo korduvusest, vahendab justiitsministeerium.
