Kas Reiljanile esitatakse uuel aastal süüdistus?

 (117)
Villu Reiljan ja Ester Tuiksoo
Päevaleht/Pressifoto

Lõppeval aastal ei saanud lõpplahendit paljud avalikkuse huvi pälvinud kriminaalasjad. Kui tõenäoline on nende kriminaalasjade tuleval aastal kohtusse jõudmine?

Kui aasta eest pidas riigiprokuratuur tõenäoliseks, et 2006. aasta sügisel lahvatanud maavahetustehingute uurimiseks algatatud kriminaalasi suudetakse kohtusse viia uuel aastal, tuleb prokuratuuril aasta hiljem anda samasugune lubadus, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Praeguseks on eeluurimine sisuliselt lõpetatud ja toimub materjalide ülevaatamine ning toimikute lõplik kokkupanemine,” teatas riigiprokuratuuri pressiesindaja Kristiina Herodes. Kuid kas maadevahetajad eesotsas endise maa-ameti peadirektori Kalev Kanguri, kunagise keskkonnaministri Villu Reiljani ja Merko juhi Toomas Annusega peavad kohtuuksi avama juba aasta esimeses pooles, on veel lahtine. Küll aga loodab Herodes, et 2008. aastal saab kohtueelse menetluse lõpetada.

Kui lõppeva aasta alguses pakkus maavahetustehingutega seoses suurimat kõneainet see, millal kuulatakse tunnistajana üle Villu Reiljan, siis ülekuulamine toimus alles sügisel. Lisaks Reiljanile said lõppeval aastal maavahetustehingute kriminaal-asjas kahtlustuse Annus ja endine põllumajandusminister Ester Tuiksoo. 2006. aastal olid samas kriminaalasjas kahtlustuse saanud Kangur ja ettevõtjad Einar Vettus, Tullio Liblik ja Tarmo Pedjasaar. Süüdistuseni ühegi isiku puhul jõutud pole, sest prokuratuuri selgituste kohaselt osutus looduskaitsealuste maadega kauplemise uurimine keerukamaks, kui esmalt arvati.

Pronksiöö märatsejad

Lisaks suuremahulisele maavahetustehingute uurimisele tuli prokuratuuril (aga ka kohtutel) lõppeval aastal tuhandeid tunde veeta aprillisündmuste aegsete korrarikkujate tuvastamise, ülekuulamise ja karistamisega. Kokku algatati pronksiööga seoses 69 kriminaalasja, milles kahtlustati enam kui 400 isikut. “Suures osas alustatud kriminaalmenetlustes on menetluslik otsus vastu võetud, ülejäänute suhtes tehakse see tõenäoliselt aasta esimesel poolel,” lisas Herodes.

Tallinnas toimunud sündmustes osalemise ja eri korrarikkumiste eest ootavad kohtuotsust veel 30 isikut. Teiste hulgas algab uus aasta kohtu vahet käimisega ka aprillirahutuste organiseerimises kahtlustatavatel Öise Vahtkonna liidritel Dmitri Linteril, Mark Sirõkil, Maksim Reval ja Dimitri Klenskil. Esimene kohtuistung on kavandatud juba jaanuari. Süüdimõistmisel ootab kohtualuseid reaalne vanglakaristus ühest kuni viie aastani. Samuti ohustab mehi võimalik kahjunõue, mis küünib 25 miljoni kroonini. Ligikaudu sellise summa eest tekitasid märatsejad Tallinna poeomanikele ja linnale kahju.

Trašanovi altkäemaks

Millal jõuab kohtusse lõppeva aasta sügisel lahvatanud altkäemaksuskandaal, millesse on segatud endine Valga maavanem Georg Trašanov ja endised GoBusi juhid, on veel ebaselge. Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Marko Uibu sõnul on esialgu tarvis jätkata uurimistoiminguid ja millal need tehtud saavad, pole selge.

Oktoobri lõpus tabas kaitsepolitsei Valgas toonase maavanema Georg Trašanovi ühes talle antud paarikümne tuhande krooni suuruse altkäemaksuga. Uurimise esimestel päevadel esitati Trašanovile altkäemaksu võtmise kahtlustus, selle andmise kahtlustuse sai GoBusi Valga tegevjuht Kalle Muru. GoBusi nõukogu eksesimeest Aivo Pärna ja ettevõtte Lõuna-Eesti regiooni eksjuhatajat Valter Keisi kahtlustatakse altkäemaksu andmisele kaasaaitamises.

Natsilembene Teinonen

Uue aasta esimestel kuudel lubab prokuratuur lõpule viia tänavu jaanuaris algatatud kriminaalasja, milles eluaegset üliõpilast Risto Teinoneni kahtlustatakse poolsõjalise natsirühmituse loomises, mida nii kaitsepolitsei kui ka prokuratuur käsitavad põhiseadusliku korra vastase ühenduse loomisena. Lisaks uuritakse ka seda, kuidas Teinonen üritas organisatsiooni liikmeid värvata. Prokuratuuri pressiesindaja Marko Uibu sõnul jõuab kriminaalasja eeluurimine lõpule 2008. aasta algul ja siis selgub menetluse edasine käik. Nimelt on prokurör taotlenud Teinonenile psühhiaatrilise ekspertiisi korraldamist.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines