Kas pensionide pealt tuleks koguda ravikindlustusmaksu?

 (183)
Kas pensionide pealt tuleks koguda ravikindlustusmaksu?
UuriminePäevaleht/Pressifoto, Pille-Riin Pregel

Haigekassa andmetest nähtub, et ravikindlustusmaksu maksjaid oli eelmise aasta lõpu seisuga 575 277, mis on ligi 27 000 võrra vähem kui ülalpeetavaid ehk neid, kes ise maksu ei maksa.

Ravikindlustatutega võrdsustatud inimesi oli aastavahetusel nimelt 602 249.

"Osaliselt peegeldub maksumaksjate väikese arvu taga siiski veel majanduskriisijärgne tööhõive langus," tõdes Praxise analüütik Andres Võrk.

Teisest küljest tõi Võrk välja, et viimastel aastatel on kasvanud pensionäride hulk just töövõimetuspensionäride arvelt.

"Ega siin muid lahendusi ei olegi kui aidata kaasa tööhõive kasvule või kaaluda täiendavaid riigieelarve siirdeid haigekassasse," nägi Võrk lahendusi. Viimasel juhul viitas ta kriitilistele valikutele, mille arvel või kust tuleb täiendav tulu ravikindlustusele leida.

Võrgu sõnul on Praxis vaadanud kaht varianti, mis on seotud pensionide ja ravikindlustusmaksuga, ning kumbki neist ei ole seotud riiklike pensionide vähendamisega.

Esimene variant – pensionide pealt maksta ravikindlustusemaksu

Praxis pakub välja, et riigieelarvest tasutakse pensionäride eest ravikindlustusmaksu. "Maksu suurus oleks näiteks 13 protsenti sotsiaalmaksu miinimumilt ehk näiteks 290 eurolt ligi 38 eurot kuus," tõi Võrk näite.

Seotud lood:

Võrgu sõnul toob pensionäride eest ravikindlustusmaksu maksmine esile selgemalt surve, mida rahvastiku vananemine toob kaasa tervishoiusektorile. Samuti tekib tema sõnul nii täiendav stiimul tegeleda töö- ja sotsiaalpoliitikaga laiemalt, et hoida inimesi võimalikult kaua tööturul.

Võrk möönis, et sellisel juhul tuleb teha raske valik, kas tervishoiu täiendavaks rahastamiseks tõsta mingeid muid makse, näiteks käibemaksu ja aktsiise, või loobuda mingitest muudest teenustest-toetustest, mida praegu riigieelarvest pakutakse.

Teine variant - ravikindlustusmaks füüsilise isiku maksuks

Praxis on Võrgu sõnul ka analüüsinud sotsiaalmaksu ümberstruktureerimist selliselt, et sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa muutuks sarnaseks tulumaksuga.

"Sotsiaalmaksu jaotuks kolmeks: ajutisetöövõimetuse kindlustuse maks, mis oleks ligi1,5 protsenti, pensionikindlustusmaks 20 protsenti ja ravikindlustusmaks 10,5 protsenti," kirjeldas Võrk sotsiaalmaksu võimalikku muutmist, millest esimesed kaks jääksid endiselt tööandja maksta, kuid ravikindlustusmaks muutuks füüsilise isiku maksuks.

Võrgu sõnul on sotsiaalmaksu kolmeks erinevaks maksuks jagamise eesmärgiks rakendada erinevatele maksudele erinevat maksuobjekti, et ravikindlustuse eelarve kujunemine oleks rohkem kooskõlas demograafilise olukorra muutumisega. Samal ajal on võimalik vähendada ebavõrdsust tervishoiu rahastamises erinevate tululiikide saajate vahel.

Maksubaas võib laienede ka dividenditulule

Sotsiaalmaksu osadeks jaotamise tulemusena saab analüütiku sõnul laiendada ravikindlustuse maksubaasi lisaks töisele tulule ka teistele tululiikidele nagu sotsiaalkindlustushüvitised ja dividenditulu. Võrk lisas, et eriti just sellistele tululiikidele, mille saajate arv kasvab koos rahvastiku vanuselise struktuuriga, näiteks riiklik vanaduspension ja kogumispension.

"Ravikindlustusmaksu hakkaks maksma töötaja sarnaselt praegu kehtivale töötuskindlustusmaksele või inimeste makstavale kogumispensioni maksele," tõi Võrk võrdluseks.

Võrgu sõnul võimaldab ravikindlustuse maksubaasi laiendamine langetada sotsiaalmaksu praegust määra või muuta selle struktuuri, tõstes sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa määra, mis läheb riiklikusse pensionikindlustusskeemi ehk I sambasse.

"Kui ravikindlustusmaks laieneks ka osale sotsiaaltoetustele ja riiklikele pensionidele, siis saab sotsiaaltoetuste ühekordsete tõstmistega kompenseerida täiendava maksustamise," rääkis Võrk. "See tähendab, et pensionäride I samba brutosumma tõuseks, kuid netosumma ei muutuks. II samba pension aga tulevikus väheneks, sest sellelt peaks hakkama tasuma ravikindlustusmaksu."