Seaduse lõppteksti sisse keelelisi ja tehnilisi täpsustusi lubanud riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk märkis Delfile, et sisseviidud muudatused "loetakse kõva häälega ette" parlamendis 11. märtsil - järgneva nädala kolmandal päeval.

Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest utlenevalt pole säärased parandused käsitletavad muudatusettepanekutena ega kuulu täiskogus hääletamisele. Kas sellest tõesti piisab, et president kuulutaks seaduse konstitutsiooniga kooskõlas olevaks?

"Me põhjendasime ära kõik need punktid, millele presidendi poolt tähelepanu pöörati," sõnas Kokk. "Oleme pidanud nõu juristidega ning nad on kinnitanud, et ei tohiks probleemi olla. Otsuse saata muudetud seadus presidendile tagasi teeb Riigikogu juhatus. Lõplik õigus seadus kas välja kuulutada või mitte jääb presidendile."

Taustast

Parlament võttis 29. jaanuaril vastu kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse, mille jõustumisel muutuks teise sambaga liitumine või sealt välja astumine kõigile vabatahtlikuks.

President Kersti Kaljulaid teatas 7. veebruaril, et tema seda seadust välja ei kuuluta - tema hinnangul olevat see põhiseadusega vastuolus.

Riigipea sõnul riivab pensionireformi seadus sellisel kujul ebaproportsionaalselt inimeste põhiõigusi ning on mitmes osas vastuolus nii põhiseaduses toodud õigusriigi ja sotsiaalriigi kui ka õigustatud ootuse põhimõtetega. Analüüsis välja toodud kuue peamise punktiga on võimalik tutvuda siin.

Kui riigikogu seadusele uuesti rohelist tuld näitab, on presidendil taaskord otsustamiseks aega kaks nädalat. Kaljulaidil on kaks varianti: kuulutada seadus välja või teha riigikohtule motiveeritud taotluse vormis ettepanek tunnistada seadus põhiseadusvastaseks.

Riigikohtul on seaduse järgi sellise kaebuse lahendamiseks üldjuhul aega neli kuud, ent asja olulisus ja keerukus võib tingida vajaduse seda aega pikendada. See oleneks paljudest asjaoludest, näiteks kaebuse sisust ja kaebuse esitamise ajast.