Kas me peaksime kartma? Tallinna-Mäo tee neljarajaliseks ehitamiseks tahab valitsus leida "täiendavaid vahendeid"

 (139)
Tartu maantee
Tartu maanteeFoto: Sven Arbet

Koalitsioonileping lubab Tallinna-Tartu maantee ehitamist 2+2 sõiduradadega maanteeks kuni Mäoni aastaks 2020. Kõik on ilus, aga mida tähendab koalitsioonilepingus lause "Selleks analüüsime võimalusi täiendavate rahaliste vahendite kaasamiseks"?

Tartu maantee neljarealiseks ehitamine on valmistanud valitsusele peavalu juba aastaid, sest see on väga kallis. Kui buumiajal taheti seda kiirelt ehitama hakata, soovis majandusministeerium sellele eraldi rahastamisplaani, et ülejäänud teed ei kannataks Tartu maantee ehitamise vajaduse tõttu, aga peaminister Andrus Ansip polnud sellega nõus ja isegi tollal, kui raha väga ei loetud, ehitati Tartu maanteed sama raha arvelt, millelt lapiti väiksemaid teid ja parandati sildasid.

Riigikogu liige Andrei Novikov (KE) küsis eelmisel nädalal peaminister Taavi Rõivaselt, kas Tartu maantee ehitamiseks võetakse kusagilt raha vähemaks või kehtestatakse mingi lisamaks.

"Ei, me ei soovi teistelt objektidelt raha ära võtta. Ka see oleks teoreetiliselt võimalik lahend, aga siis jääks meil väga palju objekte üle Eesti tegemata ja seda me ei soovi," vastas Rõivas.

"Niisiis oleme kokku leppinud, et kuna see maantee on riiklikult prioriteetne, siis soovime selle ehitusega edasi tegelda ja vaadata ka natuke avatuma pilguga, millised on lisaks tavapärasele teehoiukavale, mida Maanteeamet ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peavad, täiendavad võimalused väga suurte objektide rahastamisel," ütles Rõivas.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sõnul töötatakse Tartu maantee lisarahastamise plaanid välja koos rahandusministeeriumiga. Rahandusministeeriumi teatel on nendeks võimalusteks transpordivaldkonna rahastamisprioriteetide ümberkujundamine ehk millegi muu arvelt tee ehitamine; laenu võtmine ja koostöö erasektoriga.

Täpset plaani praegu veel pole, võimalikke variante kaalutakse praegust olukorda ja arenguprognoose, sealhulgas majanduskeskkonda ja selle muutusi arvesse võttes.

Head uudised rongisõitjatele

Koalitsioonileping lubab ka parandada raudteetaristu läbilaskevõimet, et reisirongide kiirused Tallinna-Rapla, Tallinna-Keila-Paldiski, Tapa-Tartu ja Tapa-Narva raudteel saaksid kasvada.

Raudtee asjus halbasid üllatusi oodata pole, sest majandusministeeriumi teatel tehakse tööd ära peamiselt ELi 2014-2020 finantsperioodi vahenditest ja need on juba kirjutatud transpordi arengukava investeeringutekavasse.