Kas Liibanonis röövitud eestlaste eest maksis Eesti riik lunaraha või mitte, jääb saladuseks

Eile algas Beirutis kohtuistung 2011. aastal Liibanonis seitsme Eesti jalgratturi röövimises kahtlustatavate üle. Kuulamisel mainisid süüdistavad ka lunaraha.

Kaheksa aastat tagasi, kui seitse eestlast Liibanonis röövlijõugu kätte langesid, jäid välisministeerium, tollane peaminister Andrus Ansip ja välisminister Urmas Paet lunaraha maksmise osas kidakeelseks. Keegi ei kinnitanud ega eitanud, kas Eesti riik maksis röövijatele või mitte.

Paet kinnitas toona vaid, et välisministeerium lunaraha ei maksnud ja Eesti riik kattis ühisoperatsiooni kulusid. "Ühisoperatsiooni kulud on eriteenistuse eelarve osa ja see on riigisaladus," ütles ta. Täna vastas ta Delfile, et tal pole täiendavalt sel teemal midagi lisada.

Sõltuvalt liigitusest ja salastatuse tasemest võivad ühisperatsiooni kulud jääda varjatuks kuni 75 aastaks.

Teada on, et valitsus eraldas Liibanonis röövitud eestlaste kojutoomisega seotud kulude katteks 284 367 eurot.

10 miljonit eurot

Pärast Liibanonis röövitud eestlaste vabanemist kirjutati kohalikus meedias, et nende eest maksti jõugule 10 miljonit eurot lunaraha.

Mõni kuu pärast eestlaste vabastamist rääkis Liibanoni siseminister Marwan Chabel kohalikule televisioonile, et jõuk kavandas uute välismaalaste pantvangistamist, sest eestlaste eest saadud lunaraha muutis nad ahneks.

Eestlaste rööv

2011. aasta 23. märtsil rööviti Liibanonis Bekaa oru idaosas Zahle linnas seitse Eesti kodanikku. Olukorra võimalikult kiireks lahendamiseks asus välisministri juhtimisel 23. märtsi hilisõhtul tööle ametkondadevaheline kriisikomisjon. Lisaks moodustati ministeeriumis töörühm, mille ülesandeks oli tagada Liibanonis röövitud Eesti kodanikega seotud informatsiooni vahetus ja ametkondliku tegevuse ööpäevaringne koordineerimine.

Eestlased vabastati 14. juuli varahommikul. Välisministeerium ja teised ametiasutused tegid selleks intensiivset rahvusvahelist koostööd.