"Krimm kuulub nendele, kes on Krimmi elanikud ja missugune nende arvamus on. Võib-olla nad täna arvavad, et kuulub Ukrainale, homme arvavad, et kuulub Venemaale," rääkis Savisaar sellekohasele küsimusele vastates.

"Minu arvates see on asi, mida ei otsustata tegelikult ei Moskvas ega Kiievis," lisas Savisaar.

Tallinna linnapea ametikohalt taandatud Savisaar on oma varsemates avalikes esinemistes sellele küsimusele vastates tihti samuti vastu puigelnud.

2014. aasta märtsis, kui Ukraina kriis oli haripunktis, kirjutas aga Keskerakonna esimees Edgar Savisaar Delfi küsimusele vastates, et toonasel Ukraina valitsusel polevat tema arust mandaati.

"Terve Ukraina olukord saab hakata laheneda ainult pärast seda, kui riigis tekib legitiimne võim. Alles siis saab nii Kiievis kui ka Ida- ja Lääne-Ukrainas taastuda elementaarne avalik kord, siis võiks tööle hakata mingilgi tasemel riigi majandus ja alles siis on võimalik arutada sellele riigile ka massiivse välisabi andmise üle. Tulgu see siis Euroopast või Ameerikast või Aasiast või kõigist korraga," kirjutas Savisaar.

"Kuni uue võimu valimisteni saaks mingile legitiimsusele pretendeerida vaid rahvusliku ühtsuse valitsus, mis hõlmab kõigi Ukraina piirkondade elanike esindajaid. Praegusel kaikameeste diktaadi järgi moodustatud Ukraina valitsusel pole aga paraku mandaati ega ka võimekust isegi vabade valimiste läbiviimiseks. Rääkimata muudest riigi ees seisvate põhiliste küsimuste lahendamisest," lisas Savisaar.

"Laiemalt on Ukraina aga näide sellest, kuidas riigi sisepoliitilise stabiilsuse tagatiseks ei saa olla kuitahes hästi varustatud jõustruktuurid, vaid selleks on tugev demokraatia ja ühiskonna sotsiaalne ühtekuuluvus. Ma arvan, et Ukraina sisepoliitilise kriisi aluseks olevad varandusliku jaotuse äärmused on õppetund, mida ka Eesti võiks praegustest Ukraina sündmustest väga tõsiselt analüüsida. Sellises keskkonnas muutub ühiskond kaitsetuks mistahes välise sekkumise ees ning küsimuse alla võib sattuda terve omariiklus," leidis Savisaar.