Aivar Voog: mitte-eestlaste soov valimistel osaleda oli kõrgem

1. Tallinna valimisealiste elanike hulgas on eestlaste osakaal 54% (allikas: Statistikaameti andmebaas) ja mitte 55.3% - viimati mainitud osakaal on eestlastel kogu Tallinna elanikkonna hulgas.

2. TNS Emori valimiseelne uuring perioodil (25.09-15.10.2013) näitas, et Tallinna eestlaste hulgas oli Keskerakonna toetus 11% ja mitte-eestlaste hulgas 94%, kokku eelistas Keskerakonda 50% valima minna kavatsenud tallinlastest. Ka kogu Eestis eelistas Keskerakonda kohalike valimiste kontekstis perioodil aprill kuni oktoober (ligikaudu 7000 vastajat) keskmiselt 11% eestlastest. Keskerakond on olnud stabiilselt eestlaste hulgas neljandaks valikuks alates 2011. aasta algusest erakondade eelistuste uuringutes, mis on tehtud riigikogu valimiste kontekstis.

3. Septembri ja oktoobri kolme küsitlusperioodi keskmise näitaja põhjal oli kindlalt valima minejaid Tallinnas eestlaste hulgas 60% ja mitte-eestlaste hulgas 66%. Seega pikemaajalisem trend näitas mitte-eestlaste suuremat huvi valimiste vastu Tallinnas. On väga tõenäoline, et valimisjärgsed uuringud kinnitavad sarnaselt, et eestlaste valimisaktiivsus oli Tallinnas madalam kui mitte-eestlastel.

4. Eestlaste valmisolek valima minna sõltub suuresti linnaosadest. Suurim on see nendes linnaosades, kus eestlased moodustavad selge enamuse (Nõmme ja Pirita) ja väiksem linnaosades, kus ollakse selges vähemuses või enam-vähem võrdses osakaalus (Lasnamäe ja Haabersti). Ülejäänud linnaosades on eestlased aktiivsuselt kusagil vahepeal. Lasnamäel ja Haaberstis on olnud eestlaste potentsiaalne valimisaktiivsus oluliselt väiksem kui mitte-eestlastel. Erandiks on siin Põhja-Tallinn, kus valimisealiste eestlaste osakaal on 48%, kuid suur osa neist elab suhteliselt homogeenselt teatud ajaloolistes asumites nagu Pelgulinn ja Kalamaja ning selles linnaosas eestlaste ja mitte-eestlaste potentsiaalne valimisaktiivsus oluliselt ei erinenud. Mitte-eestlaste valmisolek minna valima sõltus ka mingil määral linnaosadest, kuid trend oli vastupidine - mida väiksem on antud linnaosas mitte-eestlaste osakaal, siis seda suurem oli nendes mitte-eestlaste soov osaleda valimistel. Seega linnaositi rahvuste lõikes andmete esitamiseks ei saa võtta aluseks samu lähteandmeid, ei saa võrdsustada eestlaste ja mitte-eestlaste valimisaktiivsust.

5. Siiski, kui kogu Tallinna ulatuses oletada, et eestlaste väiksema aktiivsuse tõttu oli nende osakaal ligikaudu 50% valimas käinute hulgas ja võtta eelduseks see, et Keskerakonna eelistajate osakaal eestlaste hulgas oli 11% ja mitte-eestlaste hulgas 94%, siis saame Keskerakonna summaarseks toetuseks kogu Tallinnas 52,5% ehk enam-vähem sama tulemus nagu neil oli kohalikel valimistel Tallinnas.

Vahur Koorits: Emori valim on taolisteks järeldusteks liiga väike

1. Olen nõus Tallinna valimisealiste eestlaste osakaalu kohta tehtud märkusega, aga pean lisama, et valijate nimekiri pannakse kokku rahvastikuregistri põhjal, mille kohaselt on Tallinnas oluliselt enam elanikke kui statistikaameti andmetel. Olen varem oletanud, et rahvastikuregistrijärgse Tallinna elanikkonna kasvu taga võib olla peamiselt eestlaste osakaalu kasv

2. Kui TNS Emori arvutused on tehtud umbes tuhande vastajaga küsitluse andmete põhjal, siis kui usaldusväärsed on andmed näiteks Pirita venekeelsete inimeste valimisaktiivsuse kohta? Tõenäoliselt on valim väga väike. Sama mure on ka näiteks Nõmme venekeelsete ja Haabersti eestikeelsete inimeste kohta käivate andmetega.

3. Kõige kõrgemad valimisaktiivsuse näitajad tulevad Nõmmelt ja Piritalt, mis on eestikeelsed, opositsiooni toetanud piirkonnad, Lasnamäel oli valimisaktiivsus alla keskmise. See klapib senise trendiga, mille kohaselt on eestlaste valimisaktiivsus venelastest olnud seni kõrgem ja venelaste valimisaktiivsus tõusis eestlastega võrdsele tasemele alles 2009. aastal, vahetult peale pronksiöid ja keset majanduskriisi kõige sügavamat põhja. Selle kohta on kirjutanud Rein Toomla. Riigikogu viimastel valimistel langes venelaste valimisaktiivsus jälle natuke eestlaste omast madalamaks

4. Kas Emor on arvestanud võimalusega, et Keskerakonna toetus eestlaste seas on miski, mida küsitlused ei suuda täpselt mõõta, sest Keskerakonna toetamisega seotud stigma tõttu ei julge eestlased seda küsitlejale tunnistada?

5. Kas on võimalik, et Keskerakonna kui brändi toetus võib Lasnamäe ja Haabersti eestlaste seas olla sama madal, kui Emor arvutab, aga valimisolukorras tuli mängu see, et Keskerakonnal oli mõlemas piirkonnas tugevam nimekiri kui konkurentidel ja valijad hääletasid tuntud, neile usaldusväärsete inimeste poolt? Lasnamäel tegid eestlased Edgar Savisaar ja Kalle Klandorf seekord viimastest valimistest parema tulemuse, sellal kui näiteks Sven Mikser kaotas hääli. Haaberstis tegi Mailis Reps sisuliselt sama tulemuse mis 2009. aastal, Marek Jürgenson sai aga Haaberstis peaaegu sama palju hääli kui Taavi Rõivas, kelle valimistulemus langes poole võrra. Katrin Saks, sotside esinumber Haaberstis, kaotas pooled oma hääled ja isegi Ken-Marti Vaher sai hoolimata IRLi edust vähem hääli kui 2009. Silma torkab Tallinna opositsiooniparteides kandideerinud peibutuspartide kehv tulemus.

6. Voog oletas, et valimiseelne Krossi skandaal võis vähendada eestlaste huvi valimistel osaleda, seda eriti Lasnamäel ja Haaberstis. Miks ei hääletanud need eestlased siis IRLi asemel Reformierakonna või SDE poolt, vaid jäid valimistest eemale? Miks ei mõjutanud Krossi skandaal eestikeelset valijat Nõmmel ja Pirital?

7. Valimisjaoskondade hääletusinfo näitab, et Keskerakonna toetus oli suurem piirkondades, kus on rohkem kortermajasid. http://tallinn.delfi.ee/. Märgin siinjuures, et jaoskondade hääletusaktiivsust ei saa Krossi ja Savisaare poolt hääletanud jaoskondades võrrelda, sest e-hääli ei jaotata jaoskondade, vaid valimisringkondade kaupa. Kuna Keskerakond sai väga vähe e-hääli, olid nad jaoskonnahääli lugedes selle võrra edukamad.

Aivar Voog vastas seejärel telefoni teel mõnele küsimusele.

Koorits: Aasta alguses oli Tallinnas eestlaste toetus Keskerakonnale 18 protsenti. Kas te seda ei usu, et enne valimisi taas lahvatanud debatt tasuta ühistranspordi üle võis viia Keskerakonna toetuse eestlaste seas tagasi 18 protsendi juurde?

Voog: Ei, sest Keskerakonna rahastamisskandaal oli siis väga võimsalt meedias esiplaanil. See kindlasti vähendas eestlaste seas Keskerakonna toetust, mitte-eestlaste hulgas aga ei mõjutanud.

Koorits: Te ütlete, et eestlaste valimisaktiivsus oli madalam kui mitte-eestlastel. Samal ajal oli eestikeelsetes linnaosades Nõmmel ja Pirital valimisaktiivsus kõrgem kui suuresti venekeelsel Lasnamäel. Kas seal vastuolu pole?

Voog: Andmetes on ka näha, et eramajade piirkondades on valimisaktiivsus kõrgem kui kortermajapiirkondades. On ka näha, et eramajade piirkondades on mitte-eestlaste potentsiaalne aktiivsus veel suurem kui eestlastel ja magalates oli mitte-eestlaste potentsiaalne aktiivsus suurem kui eestlastel. Lasnamäe eestlaste potentsiaalne aktiivsus oli tugevalt alla 50 protsendi.

Koorits: Kas seda võimalust ei olnud, et teie andmeid moonutab see, et te hakkasite mõõtma juba augusti lõpus, aga opositsioonierakondade valimiskampaania ja eriti Krossi get-out-the-vote kampaania algas alles septembri keskel?

Voog: IRL alustas kampaaniat juba augusti lõpus, erakondadest kõige varem. Siis järgnes Tallinna kampaania, sotside, Reformi kampaania. Välikampaania algas augusti lõpus, suhteliselt varakult. Oktoobri keskpaiga uuring näitas, et eestlaste potentsiaalne aktiivsus kasvas märgatavalt ja oli ligilähedane mitte-eestlaste omale. Tavaliselt on valimiseelsed kiired muutused väga lühiajalised, nad on kiiresti ka lahtuvad, kui midagi negatiivset juhtub, nagu antud juhul oli laupäevane uudis Krossi kohta, mis kindlasti vähendas potentsiaalset valimisaktiivsust. Kuna eestikeelne meedia on olnud täis kriitilist materjali erakondade kohta, siis igal erakonnal on mingi negatiivne maik juures, eestlaste jaoks on valik tehtud hästi raskeks, sest kõik valikuvariandid sisaldavad endas ka midagi negatiivset. Venekeelne meedia on olnud aga suhteliselt homogeenne, Keskerakonna suhtes väga positiivne ja kriitiline teiste suhtes. Mitte-eestlaste valik oli väga lihtne, polnud mingeid takistavaid või motivatsiooni vähendavaid tegureid nagu eestlastel oli viimane Krossi tagaotsimiskuulutuse avaldamine Interpoli kodulehel. Paljudele, kelle valik ei olnud selge, tegi see valiku raskemaks ja pigem nad seda rasket valikut ei teinud üldse ja ei läinud valima. See oli lihtsam kui proovida valida mitte kõige paremate valikute seast.

Koorits: Nõmme ja Pirita valijaid Krossi skandaal ilmselgelt ei puudutanud. Miks puudutas see Lasnamäe, Mustamäe ja Haabersti eestlasi?

Voog: Ma ei tea, keda see täpselt puudutas. Juba valimiseelselt oli näha, et Nõmme ja Pirita eestlaskond on aktiivsem. Eramajade ja Kalamaja elanikkond on hästi aktiivne. Kuidas skandaal mõjus, ei saa öelda enne valimisi tehtud uuringud. Oletada võib, et see vähendas [valimisaktiivsust] proportsionaalselt kõikides linnaosades.

Koorits: Eestis pole kunagi valimistel nähtud seda, et venelaste valimisaktiivsus oleks eestlastest kõrgem. 2009. aasta kohalikel valimistel, kohe peale pronksiööd ja majanduskriisi põhjas, oli see võrdne, aga 2011. aasta riigikogu valimistel olid eestlased jälle aktiivsemad. Mis juhtus kahel viimasel aastal, et eestlaste aktiivsus venelastest madalamaks vajus?

Voog: Nagu juba ütlesin, seesama meedia lauskriitika suuremate erakondade suhtes. Valikud on tehtud ebameeldivaks, inimestel ei oleks nagu ühtegi positiivset valikut alles, võrreldes mitte-eestlastega, kellel on see üks positiivne valik. Keskerakonnal oli väga võimas valima agiteeriv kampaania, mille kohaselt oli kaks võimalust – kas Keskerakond või teised. Aga siis kõik hüved, nagu tasuta ühistransport, pensionilisa, need kaovad.