Küsimust ajendas esitama praegune poliitiline olukord Venemaaga ning Keskerakonna uue esimehe valimine. Teisisõnu, kas pärast 29. novembril toimuvat Keskerakonna kongressi ja uue esimehe valmist on loota otsustavaid samme ja seisukohti Keskerakonna ja Venemaa võimupartei Ühtse Venemaa vahel 2004. aastal sõlmitud koostöölepingu suhtes. Leping ise on kaks lehekülge pikk ning sellega on võimalik tutvuda allpool.

Kui keskerakondlased näevad selles praegu "sahtlis" olevat kultuurilise ja majandusliku koostöö ning suveräänsuse austamise lepingut, mis võib olla kasulik hetkel, kui Venemaa poliitiline olukord normaliseerub; siis teine leer on selgelt viidanud, et sellise erakonnaga, millel on omakorda leping Putini juhitava parteiga, ei saa põhimõtteliselt praeguse poliitilise olukorra taustal koostööd teha. Näiteks justiitsminister Urmas Reinsalu soovis Keskerakonna esimeheks pürgivale Kadri Simsonile jõudu, et see leping prügikasti visata.

Küsitluse tulemustest selgub, et venekeelse Delfi lugejaid on teema kordades rohkem kõnetanud ning nad on ka arvamusavaldustes märkimisväärselt aktiivsemad olnud: vene lugejatest avaldas arvamust 1780 inimest ning eestikeelses portaalis vaid 404 vastajat. Hoolimata küsitluses osalenud lugejate arvust, joonistus välja aga põhimõtteline erinevus.

Suurem osa Delfi eestikeelses portaalist vastanutest (78,2 protsenti) leidis, et Keskerakond peaks koostöölepingu Ühtse Venemaaga lõpetama esimesel võimalusel ning 14,1 protsenti arvamusavaldajates leidis, et põhimõtteliselt ei peaks. Siit joonistus välja ka suurim esinevus eesti ja vene Delfi lugejate vahel: arvamused olid sisuliselt vastupidised. Ligikaudu sama suur osakaal (75,6 protsenti) venekeelse Delfi lugejaid leidis, et Keskerakond ei peaks põhimõtteliselt külmutama lepingu Ühtse Venemaaga ning 14,6 protsenti leidis, et peaks lõpetama esimesel võimalusel.

Vastusevariandid küsimusele "Kas Keskerakond peaks lepingu Ühtse Venemaaga külmutama või mitte?" olid sellised:

1. Jah, esimesel võimalusel.
2. Põhimõtteliselt ei.
3. Peaks ootama, millal poliitiline olukord Venemaaga muutub ja siis otsustama

Eestikeelse Delfi lugejate arvamused jagunesid järgmiselt:

Venekeelse Delfi lugejate arvamused jagunesid järgmiselt:

Ühtne Venemaa (vene keeles Единая Россия) on Venemaa suurim partei. Parteil on Riigiduumas konstitutsiooniline enamus. Ühtne Venemaa loodi 2001. aasta aprillis, selle esimees on Dmitri Medvedev. Partei eelkäijaks oli valimisliit Ühtsus ja selle fraktsioon Riigiduuma 1999. aastal valitud koosseisus. Ühtse Venemaa noorteorganisatsioon on Noor Kaardivägi. 2004. aastal sõlmis Ühtne Venemaa koostööleppe Eesti Keskerakonnaga. 2008. aastal avas partei Iisraelis oma ametliku esinduse.

KOOSTÖÖPROTOKOLL

Käesolev koostöö protokoll (edaspidi nimetatud Protokoll) on ühiste huvide ja kavatsuste deklareerimiseks ja saavutamiseks alla kirjutatud 11. detsembril 2004. a Tallinnas.

Eesti Keskerakond,

ja

Venemaa poliitiline erakond Ühtne Venemaa,

edaspidi eraldi või koos nimetatud Pool või Pooled,

võttes arvesse, et Pooled lähtuvad Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni välispoliitilistest suundadest võrdsele usaldusväärsele partnerlusele ja pikaajalisele koostööle;
võttes arvesse, et Pooled soovivad anda omapoolset panust kindlustamaks heanaaberlikke ja sõbralikke suhteid, laiendamaks ning süvendamaks igakülgset koostööd Eesti ja Venemaa vahel;
võttes arvesse, et Poolte vahelised sidemed ja nende avalikkus on tähtsaks koostisosaks Eesti ja Venemaa suhetes ning on kutsutud ja seatud kaasa aitama nende edasisele arengule;
võttes arvesse, et Pooled tuginevad sõltumatuse, iseseisvuse, vastastikuse lugupidamise, siseasjadesse mittesekkumise, võrdsuse ja partnerluse printsiipidel,

väljendavad ühiseid huvisid ja kavatsusi alljärgnevas koostöös.

I PROTOKOLLI OLEMUS

1. Pooled viivad läbi konsultatsioone ja vahetavad informatsiooni aktuaalsetes küsimustes Eesti ja Venemaa suhetes ning laiemas rahvusvahelises kontekstis, tutvustavad üksteisele oma kogemusi erakonna ülesehitamises, organisatoorses töös, kontrolli ja revisjonide korraldamises, koolituses ja ümberõppes, kirjastustegevuses, osalemises seadusandliku ja täitevvõimu organites, noorte poliitiliste ühenduste koostöös, rahvusvahelistes suhetes ja teistes vastastikust huvi pakkuvates valdkondades.

2. Pooled hakkavad regulaarselt vahetama delegatsioone erineval tasemel, korraldama ekspertide kohtumisi ja ühisüritusi kahe riigi heanaaberliku koostöö süvendamise eesmärgil.

3. Pooled arendavad aktiivselt erakondade vahelisi suhteid regionaalsel tasemel.

4. Pooled arendavad suhteid ja vahetavad kogemusi seadusandlikesse organitesse valitud saadikute vahel.

5. Pooled korraldavad kahe- ja mitmepoolseid seminare, konverentse, ümarlaudu kaasates spetsialistide ning üldsuse esindajaid, arutamaks aktuaalseid Eesti ja Venemaa ning muid rahvusvahelisi suhteid.

6. Pooled aitavad aktiivselt kaasa suhete loomisele noorte- ja naisorganisatsioonide vahel, haridus- ja kultuurialastes ning teistes valdkondades.

7. Pooled moodustavad ühise erakondadevahelise majanduskomisjoni, kuhu kuuluvad mõlema
erakonna esindajad, teadlased ja ettevõtjad. Komisjoni eesmärgiks on aidata kaasa mõlema
riigi majandusalase koostöö arendamisele ning analüüsida vastastikust huvi pakkuvaid
materjale.

II PROTOKOLLI JÕUSTUMINE

1. Protokoll jõustub Poolte allakirjutamise momendist arvates. Protokoll on koostatud eesti ja vene keeles kahes identses eksemplaris, millest mõlemale Poolele jääb Protokolli eesti ja vene keelne eksemplar.

Ain Seppik, Valeri Bogomolov,

Eesti Keskerakonna Erakonna Ühtne Venemaa
juhatuse liige, peanõukogu presiidiumi
Eesti Vabariigi Riigikogu Eesti Keskerakonna sekretär,
fraktsiooni aseesimees Erakonna Ühtne Venemaa
Vene Föderatsiooni Riigiduuma fraktsiooni
esimene aseesimees

Mailis Reps, Valeri Gussev,

Eesti Keskerakonna Erakonna Ühtne Venemaa
juhatuse liige, välissuhete osakonna juhataja
Eesti Keskerakonna
välissekretär

Liitu