Kas hakkame rohkem maksma? Valitsuse trahvide tõstmise plaan paneb politsei oma karistuspõhimõtteid üle vaatama
2014. aprillis pani politsei oma asutusesisese juhendiga paika ühtsed põhimõtted ohtlike liiklusrikkumiste eest karistuste määramisel. Juhendis on karistuste määramise alused lubatud sõidukiiruse ja alkoholi piirmäära ületamise ning turvavarustuste mittekasutamise ja kergliikleja ohutuse seotud rikkumiste korral.
Näitena võib välja tuua, et kiiruse ületamise eest kuni 5 km/h soovitab politsei koostatud dokument menetlejal määrata trahvi 40-48 eurot. Niisamuti soovitab tabel ka näiteks lapse turvavarustuse puudumisel määrata autojuhile karistuseks 260-eurone trahv ning joobega vahemikus 0,22-0,24 mg/l sõitvale juhile määrata trahv vahemikus 360-380 eurot. Uue valitsuse otsuse valguses on aga paslik küsida, et kas trahvid muutuvad nüüd ka kuni kaks ja pool korda suuremaks.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhi Kätlin Alvela sõnul kavatseb amet päevamäärade muutmisel tõepoolest vaadata oma karistuspõhimõtted üle, kuid Alvela rõhutab, et päevamäära tõstmine kahekordseks ei tähenda automaatselt kõikide määratavate trahvide kahekordistamist.
"Rahatrahvi eesmärk on suunata inimest mitte toime panema korrarikkumisi ning selle suurus peab olema vastavuses süüteo raskusega, aga olema ka konkreetse inimese jaoks mõjus. Samuti peame oluliseks rakendada rahatrahvi kõrval süsteemselt ka teisi viise inimese käitumise mõjutamiseks. Ühe näitena sellest on Lõuna prefektuuris käivitatud projekt, kus alkoholi tarvitanud juhid suunatakse rehabilitatsiooniprogrammi," ütles Alvela Delfile.
Sarnaselt politseile rõhutab ka karistuspoliitika suundade eest vastutava justiitsministeeriumi tüür, minister Urmas Reinsalu, et trahviühiku tõstmine 2,5 korda ehk 4 eurolt 10 euroni ei tähenda automaatselt kõikide trahvide 2,5-kordset tõusu.
"Väärteo eest saab tänase seaduse kohaselt kohaldada rahatrahvi kolm kuni 300 trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Oluline on rõhutada, et trahviühiku tõstmine 2,5 korda ehk neljalt eurolt kümne euroni ei tähenda automaatselt kõikide trahvide 2,5-kordset tõusu. Kohtuvälisel menetlejal (näiteks politseil) ja kohtul on küllaltki suur kaalutlusruum konkreetsele isikule konkreetse teo eest trahvi määramisel," rääkis Reinsalu Delfile.
Näiteks kui seadus näeb mõne väärteo eest ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut, siis ei tähenda trahviühiku 2,5-kordne tõstmine automaatselt seda, et näiteks täna mõistetav 20 trahviühikut ehk 80 eurot on siis ka 20 trahviühikut ehk uue määraga juba 200 eurot. Pigem võib Reinsalu sõnul eeldada, et keskmine trahviühikute arv pisut langeb. Antud näite puhul võib siis juhtuda, et mõistetakse näiteks 10-15 trahviühikut ehk 100-150 eurot. Karistuse summa seega varasemaga võrreldes tõuseb, kuid mitte 2,5 korda.
"Justiitsministeerium peab oluliseks, et karistuse mõistmise süsteem oleks sedavõrd paindlik, et võimaldab vajadusel arvestada ka karistustundlikuma isikute grupiga. Rahatrahvi määramine ei tohi toimuda mehaaniliselt. Karistuspraktika ühtlustamine on küll mõistlik, kuid peab jääma võimalus arvestada konkreetse teo ja selle toimepannud isikuga," lisas Reinsalu.
Samuti kaalub ministeerium alaealiste suhtes väiksema trahviühiku kehtestamist ning soovib pikendada trahvi tasumise tähtaega.
Trahvide muudatused toimuvad selliselt, et alates 2015. aasta jaanuarist tõsteti kuritegude rahalise karistuse minimaalset päevamäära 3,2 eurolt kümnele eurole ning alates 2016. aastast on planeeritud tõsta väärteotrahvi päevamäära neljalt eurolt kümnele eurole.
