Kas eestlased loevad Hitlerist rohkem kui Stalinist?
"Hitlerist ja tema lähikondsetest on tõesti raamatuid eesti keeles rohkem müügil kui 1930. ja 1940. aastate N. Liidu võimuladvikust," rääkis Jaana Maling Delfile. "Ilmselt on siin oma osa sellel, et Hitlerit ja tema kaasaegseid on rohkem uuritud ning on, mida tõlkida. Ilmselt oleks teil mõttekas küsida sellele kommentaari ka suurematelt kirjastustelt."
Raamatukirjastuse Varrak esindaja Priit Maide ütles Delfile, et Eesti ajaloohuvilise raamatuostja huvi 20. sajandi ajaloo vastu on võrreldes teiste ajalooperioodidega tõesti suurem.
"Kuid on loomulik, et huvi tuntakse lähiajaloo vastu - sündmuste vastu, mis on mõjutanud ühelt poolt paljude inimeste endi, nende vanemate või vanavanemate elu ja teiselt poolt on mõjutanud ja mõjutab tänaseni meie kaasaegset poliitikat, majandust jne. Selge on ka see, et just Teist maailmasõda võib pidada Eesti ajaloos üheks üsna oluliseks pöördepunktiks meie kollektiivses mälus," rääkis Maide.
Ta lisas, et Eestis puudub kirjastuste kohta täpne statistika.
"Seega võin lihtsalt arvata, et tõenäoliselt on nii Venemaa kui Saksamaa 1930. ja 1940. aastate sündmuste kohta ilmunud enamvähem ühepalju teoseid. Kui viimasest tõesti rohkem, siis on põhjus tõenäoliselt selles, et käsitlusi Hitleri isikust lihtsalt kirjutatakse ehk veidi enam ja see peegeldub ka tõlkekirjanduses. Huvitav on märkida, et kõige tunnustatumad ja loetumad Venemaa ajaloo spetsialistid on praegu lääne-eurooplased nagu näiteks Robert Service, Orlando Figes, Simon Sebag Montefiore jpt, mis muidugi ei tähenda, et ka Venemaal poleks häid ajaloolasi - ja nende raamatuid ilmub ka eesti keeles."
