Kas Eesti riik jälgib ohtlikke hulle piisavalt?

 (65)
psyhkliinik1
Foto: Andres Putting

Eestis hetkel vaimsete häiretega inimeste üle spetsiaalset kontrolli ei teostata. Samas on vajalik õigusruum võimaliku ohtliku psüühikahäirega inimese sundravile saatmiseks olemas ja seda ka rakendatakse. Süsteemi täiustamiseks mõeldud eelnõu on praegu ka riigikogu menetluses.

Seoses nn kurikamehe juhtumiga on ajakirjanduses palju räägitud, et suure tõenäosusega on kurjategija puhul tegu vaimsete häiretega inimesega. Delfi uuris justiits - ja sotsiaalministeeriumist, kuidas üldse Eestis praegu ohtlikke psüühikahäiretega inimesi jälgitakse ning kui palju neid keskmiselt kohtute poolt sundravile saadetakse.

"Psüühikahäiretega inimeste üle mingit spetsiaalset kontrolli ei toimu. Kui psüühikahäirega inimene on otseselt ohtlik endale ja teistele ning ta ei ole nõus ise ravile minema, saab vajadusel rakendada tahtest olenematut ravi. Vajalik õigusruum on olemas, vajab täpsustamist ohjeldusmeetmete kasutamine ja omandiõiguse piiramine haiglas ning vastav eelnõu on kooskõlastamisel," ütles Delfile sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Jana Rosenfeld.

"Kui isik juba on pannud toime ühiskonnaohtliku teo, saab ta karistusseadustiku alusel suunata psühhiaatrilisele sundravile, kus sisuliselt on vanglasarnane režiim vältimaks põgenemist ning tema seisundit ja ka ohtlikkust hinnatakse regulaarselt ekspertide poolt. Justiitsministeeriumi algatusel on praegu arutlusel võimalused kergematel juhtudel rakendada ambulatoorset sundravi," lisas ta.

Tervise Arengu Instituudi statistikast 2008. aasta kohta selgub, et tahtest olenematult hospitaliseeritud inimesi oli 2235, halduskohtu loal jätkati ravi 1227 juhul. Aasta lõpul haiglaravile jäänutest oli kohtu poolt määratud ravil üldpsühhiaatria osakonnas 106 ja tugevdatud jälgimisega osakonnas 46 inimest. 2008. aastal haiglas suitsiidi tõttu kedagi ei hukkunud.

Ka vanglast satutakse psühhiaatrihaiglasse

Justiitsministeeriumi asekantsler Heili Sepp rääkis Delfile, et on olnud ka juhtumeid, kus algselt vanglasse paigutatud isik suunatakse hiljem ikkagi üle psühhiaatrihaiglasse.

"2005. aastal avati Tartu vanglas eraldi psühhiaatriaosakond, kuhu paigutatakse psüühiliselt haiged vangid. Kokku on seal 18 voodikohta. Nimetatud osakonnas tehakse ka kohtupsühhiaatrilisi ekspertiise. Osakonna avamisest alates on seal viie aasta jooksul olnud 380 patsienti. Neist 168-le on tehtud ekspertiis, kellest omakorda 40 on saadetud sundravile," sõnas Sepp.

Justiitsministeerium viis 2008. aastal läbi põhjaliku uuringu sundravi probleemide kohta, mille eesmärk oli kaardistada valdkonna problemaatika ja pakkuda võimalikud lahendused, mille saaks siis vormistada seaduseelnõuks. "Uuringu raames küsitleti väga laia ringi eksperte, kelle hulka kuulusid nii prokurörid, kohtunikud kui psühhiaatrid. Üks analüüsi käigus selgunud kitsaskoht, mis ekspertide poolt välja toodi, oli ambulatoorse sundravi võimaluse puudumine kehtivas seadusandluses," nentis asekantsler.

"Sellest tulenevalt on justiitsministeerium koostanud eelnõu, mille eesmärgiks on võimaldada ka Eestis ambulatoorse sundravi rakendamist. Tänaseks on meie eelnõu jõudnud riigikogu menetlusse," lausus Sepp.