Kas Eesti Energia tütarettevõte sai teha konkursil odavama pakkumise, sest teadis saabuvast seadusemuudatusest?

 (12)
Internetikaabli maasse kaevamine
Internetikaabli maasse kaevamineFoto: Raivo Tasso

Eesti Energia tütarettevõte Elektrilevi lobib seadusemuudatust, mis võimaldaks valguskaablit odavamalt ehitada. Elektrilevi võitis ise hiljuti "viimase miili" internetiühenduste ehitamise konkursi. Kas Elektrilevi arvestas juba konkursil osaledes teadmisega, et peatselt tuleb odavamat ehitamist võimaldav seadusemuudatus?

Ettevõtlusminister Urve Palo allkirjastas juunis nn viimase miili määruse, mille alusel riik korraldas konkursi kiire internetiühenduse viimiseks kodudesse, kus praegu teenus puudub või ei ole piisava võimekusega.

Tehnilise järelevalve ameti korraldatud konkursil osales kolm pakkujat, amet tunnistas vastavaks kaks taotluse esitajat: Elektrilevi OÜ ja Corle OÜ.

Kolmapäeval sõlmis tehnilise järelevalve amet lepingu Elektrileviga, mis tegi ameti teatel parema pakkumise nii liitumisvõimaluste arvu, ühe juurdepääsupunkti toetuse suuruse kui ka maakondade kaetuse võrdsemaks muutmist arvestades. Elektrilevi ehitab välja järgneva viie aasta jooksul 40 016 kiiret internetiühendust.

27. septembril algatas riigikogu Lairibavõrgu toetusrühm ehitusseadustiku muudatuse, mis muudaks valguskaabli ehitamist lihtsamaks ja odavamaks. Muudatusettepaneku järgi vabaneks valguskaabli ehitamine vajadusest taotleda ehitusluba ja esitada kasutusteatis. Tekiks nn vaba ehitustegevus.

Eelnõu algatajad viitavad seletuskirjas sellele, et Elektrilevi prognoosi kohaselt tuleks kiire elektroonilise side võrgu väljaehitamiseks aeglase või olematu internetiühendusega aladel ligikaudu 3500 juhul kehtiva ehitusseadustiku nõuete järgi taotleda ehitusluba ja esitada kasutusteatis. Sideliinide ehitamiseks tuleks ligi 50 000 juhul esitada ehitusteatis ja kasutusteatis.

Seotud lood:

Eelnõuga loodetakse kokku hoida bürokraatia arvelt 4,8 miljonit eurot, mille eest saaks luua kaasaegse sideühenduse 3200 majapidamisele.

Kas Elektrilevi sai esitada konkursile odavama pakkumise, sest uskus, et saab riigikogust läbi suruda seadusemuudatuse, mis võimaldab ehitust odavamalt läbi viia?

Elektrilevi sidevõrgu ehituse juht Mario Vee selle väitega ei nõustunud. Tehnilise järelevalve amet kuulutas 29. oktoobril konkursi võitjaks Elektrilevi. Nimetatud seaduseelnõu muudatus algatati 27. septembril. Seega eelnõu algatati eelnõu Vee sõnul siiski enne, kui konkursi tulemus välja kuulutati.

Muudatus näeb tema sõnul sisuliselt ette seda, et uue sidevõrgu ehitamiseks ei ole vaja võtta ehitusluba. Sarnane kord on viimased kolm aastat kehtinud elektrivõrgu ehitamisel, kus kesk- ja madalpinge liinide (kuni 35 kV) ehitamiseks ei ole vaja ehitusluba. "Näeme, et see muudatus on oluliselt vähendanud bürokraatiat, mis varem taoliste projektidega kaasas käis ning on teinud elektrivõrgu ehitamise sujuvamaks ja kiiremaks," kommenteris Vee.

Elektrilevi jaoks oleks tema sõnul sarnane seadusemuudatus ka sidevõrgu kontekstis väga tervitatav, kuna see tähendaks suurt ajalist võitu. "Meie eesmärk on järgmise viie aastaga kiire internet viia 200 000 koduni ning niivõrd tiheda projekti puhul on igasugune ajaline võit ääretult väärtuslik. Eriti kui seda saab teha bürokraatia vähendamise abil," selgitas Vee.

Rahalise säästu kaalub Elektrilevi jaoks oluliselt üle ajaline võit, mida selle seadusemuudatusega oleks võimalik saavutada. Seejuures tähendaks see ajavõitu nii Elektrilevil kui ka kõikidele teistele osapooltele, kes on seotud sidevõrgu ehitamisega.

Elektrilevi investeerib järgmise viie aasta jooksul kiire interneti võrgu ehitamisse lisaks riigitoetusele ka oma vahendeid, mis on seejuures kordades suuremad riigitoetuse 20 miljonist. "Seadusemuudatusest tuleneva rahasäästu abil oleks meil võimalik oma investeeringute eest rohkem kiire interneti ühendusi luua," teatas Vee.

Üks eelnõu algatajaid on riigikogu liige Tanel Talve. Ta ütles, et on koos teistega töörühmas neli aastat maapiirkondadesse kiirema interneti viimise asja ajanud. Seadusemuudatust ta Elektrilevi huviga ei sidunud, sest sama seadus toetab kõiki, kes tahavad valguskaabliühendusi ehitada.

Vee teatas, et seadusemuudatuse jõustumine või mitte jõustumine ei mõjuta seda, kui palju Elektrilevi riigi toetuse toel järgmise viie aasta jooksul ühendusi välja ehitab. See number on ikkagi 40 000. Pigem on seadusemuudatusel mõju sellele, kui palju Elektrilevi oma raha eest ühendusi välja ehitab.

"Praegu oleme arvestanud, et kokku ehitame järgmise viie aasta jooksul välja 100 000 ühendust, kokku 200 000 kodule. Et sidevõrgu areng Eestis toimuks sujuvalt ja võimalikult kiiresti, oleks kõnealune seadusemuudatus Elektrilevi arvates väga mõistlik," kinnitas Vee.

Eelnõu peaks jõustuma 1. jaanuaril, aga on riigikogus praeguseks läbinud vaid esimese lugemise.