Sissetulekute erinevused eestlaste ja mitte-eestlaste vahel on õige suured. Kui rikkaima viiendiku hulka kuuluvate eestlaste osakaal on enam kui 20 protsendiga kõige suurem, siis kõige enam mitte-eestlasi, täpsemalt veerand, kuulub justnimelt vaeseima viiendiku hulka.

Ka sama haridustaseme puhul on mitte-eestlaste sissetulekud eestlastest selgelt väiksemad, seda ka kõrgharidusega inimeste seas.

Ka suhtelise vaesuse määr on mitte-eestlaste seas tunduvalt suurem kui eestlaste seas. Nimelt elas aastal 2017 suhtelises vaesuses 20,2 protsenti eestlastest ja 28,7 protsenti mitte-eestlastest.

Vaesusega sarnased näitajad on ka näiteks pikaajalise töötuse osas. Nii oli aastal 2017 eestlastest töötute seas pikaajalisi töötuid 27,9 ja mitte-eestlastest töötute seas 39,7 protsenti.

Lisaks on erinev ka eestlaste ja mitte-eestlaste oodatav eluiga, mis eestlastel on 2017. aasta andmeil keskmiselt 79,14 aastat ja mitte-eestlastel 76,76 aastat.