Kas Eesti 200 väited suurest ebavõrdsusest eestlaste ja mitte-eestlaste vahel vastavad tõele?

 (37)
70 Tallinna silda
Lasnamäe on kõrgeima mitte-eestlaste osakaaluga Tallinna linnaosaFoto: Tarmo Lilles

Erakonna Eesti 200 esimees Kristina Kallas rääkis eile, et Eestis on ka enam kui 27 aastat pärast taasiseseisvumist suureks probleemiks rahvustevaheline ebavõrdsus. Delfi otsis statistikaameti andmetest vastust küsimusele, kas selline ebavõrdusus eksisteerib ja kui suur see on.

Sissetulekute erinevused eestlaste ja mitte-eestlaste vahel on õige suured. Kui rikkaima viiendiku hulka kuuluvate eestlaste osakaal on enam kui 20 protsendiga kõige suurem, siis kõige enam mitte-eestlasi, täpsemalt veerand, kuulub justnimelt vaeseima viiendiku hulka.

Ka sama haridustaseme puhul on mitte-eestlaste sissetulekud eestlastest selgelt väiksemad, seda ka kõrgharidusega inimeste seas.

Seotud lood:

Ka suhtelise vaesuse määr on mitte-eestlaste seas tunduvalt suurem kui eestlaste seas. Nimelt elas aastal 2017 suhtelises vaesuses 20,2 protsenti eestlastest ja 28,7 protsenti mitte-eestlastest.

Vaesusega sarnased näitajad on ka näiteks pikaajalise töötuse osas. Nii oli aastal 2017 eestlastest töötute seas pikaajalisi töötuid 27,9 ja mitte-eestlastest töötute seas 39,7 protsenti.

Lisaks on erinev ka eestlaste ja mitte-eestlaste oodatav eluiga, mis eestlastel on 2017. aasta andmeil keskmiselt 79,14 aastat ja mitte-eestlastel 76,76 aastat.