Karzai: Taliban peab Afganistani rahuprotsessis olema kaasatud

Eesti Päevalehele ja Postimehele ühise intervjuu andnud Afganistani president Hamid Karzai kaitses oma kriitikat Ameerika ühendriikide suunas, kinnitas soovi kaasata Talibani Afganistani rahuprotsessis ja lubas, et jääb pärast presidendiametist taandumist uut riigijuhti toetama. Avaldame Päevalehe ja Postimehe küsimused ja vastused neile ühiselt.

Mis olid teie esimesed mõtted, kui teid nimetati vahevalitsuse juhiks 2001. aasta lõpus ja millised teie algsetest lootustest on täitunud?

Kui Bonnis toimus konverents (2001. aasta detsembris toimunud konverents, kus Afganistani poliitilised juhid otsustasid vahevalitsuse ja uue põhiseaduse projekti algatamise ning Karzai nimetati vahevalitsuse juhiks – toim), siis mina olin Kesk-Afganistanis ühes külas. Kui mulle Bonnist helistati, et konverents kaalub minu nimetamist, siis ma olin väga üllatunud. See ei olnud üldse minu kavatsus, ma ei arvanud, et ma üldse ellu jään kogu Afganistanis toimuva tõttu.
Kui mind presidendina välja kuulutati… see oli üks imelik päev, vaid kakskümmend minutit varem pommitas üks Ameerika lennuk ekslikult meie peakorterit. Seal ümber lebas nii palju surnuid ja haavatuid, ma ise olin haavatud. Ja mu sõber BBC-st helistas mulle, et mind nimetati presidendiks.
Mu esimene mõte oli muidugi riigi hea käekäik – Afganistan, mis on ilma vägivallata, stabiilne. Osa sellest on saavutatud, teine osa – julgeolek – ei ole veel. Ja me loodame, et me jõuame sinna ka.

Teie aeg presidendina saab läbi aasta pärast. Kui te mõtlete kõigi nende aastate peale, mida te oleksite teinud teisiti? Midagi, mida kahetsete?

Ei, ma arvan, et ma olen teinud kõike nii, nagu ma uskusin, et on õige. Minu vastuseis tsiviilohvritele jätkub. Minu toetus inimõiguste kaitseks Afganistanis on jätkuv. Minu väga otsekohene, avatud ja avalik suhtumine Ameerika ühendriikide tegemistesse – ma jätkan seda. See, et ma kutsun Talibani afgaane vendadeks – seda ma jätkan ka. Ma kritiseerin neid kohti, kus ma näen ülekohut Afganistani suhtes ning ma tunnustan ja hindan seda, kui Afganistani toetatakse.

Mida ma teisiti teeksin? Ehk mõned meie seadused, meie põhiseaduse. Nüüd on meil olemas kogemus sellise põhiseaduse tagajärgede kohta. Võib-olla oleksin mina selle teistmoodi üles ehitanud või välja pakkunud.

Teie põhiline valimislubadus eelmistel valimistel oli see, et teise ametiaja lõpuks lõpetavad NATO väed oma lahinguoperatsioonid. Mis on veel need eesmärgid, mis te soovite saavutada enne oma ametiaja lõppu?

Ma loodan, et meil on võimalik tuua rahu Afganistani. Et saaks võimaldada Afganistani Talibanil tulla tagasi ja osaleda selle riigi rahuprotsessis. Ma loodan, et meil on võimalik korraldada valimised, mille tulemusi afgaanid tunnustavad – mida nähakse ausatena, millele pole eelkõige USA ja lääneriigid kuidagi vahele seganud. Ja loodan, et need valimised paistaksid ka valitsuse poolt ausalt läbi viiduna. Et järgmine Afganistani president oleks rahva silmis legitiimne riigi juht. Et ta (Karzai kasutab inglise keeles väljendit he or she – toim) oleks vastuvõetav kõigi jaoks ja teeniks kõigi afgaanide huve.

Palju räägitakse ka teie isiklikust tulevikust – mis juhtub teiega, kui valimised läbi saavad?

Mina jään Afganistani. Valitsus ehitab praegu juba minu jaoks uut residentsi, nagu on põhiseaduses ka ette nähtud. Nii et minust saab üks õnnelik ekspresident Afganistanis. Väga õnnelik.

Te olete olnud poliitiliselt aktiivne kogu oma elu. Kas te arvate, et te päriselt suudate pärast oma teist ametiaega loobuda sellest elust, vaadata kõrvalt, kuidas riiki edasi juhitakse?

See on väga tähtis küsimus. Kui mina olin keerulistes olukordades presidendina, kui ma pidin tõstatama tähtsaid teemasid näiteks Ameerika Ühendriikide suunal (kuidas nad käitusid Afganistanis terrorismivastase sõja egiidi all – tsiviilohvrid, ebavajalikud lahinguoperatsioonid Afganistanis, Pakistani varjunud terroristide tähelepanuta jätmine ja kõik need muud küsimused), siis oli ehk vaid üks või kaks afgaani poliitilist liidrit mind toetamas. Ma tundsin end presidendina üksi, väga üksi. 

Kui mina olen erru läinud ja järgmine president võtab üles meie liitlassuhete teema ning peab pöörama nendele ebamugavatele küsimustele uuesti tähelepanu, siis mina seisan tema selja taga. Ja ma toetan teda jõuliselt. Nii et ma jään aktiivseks, aga aktiivseks kui järgmise presidendi ja valitsuse toetaja. Ma ei hakka vahele segama, see pole riigi jaoks hea. Aga ma võin vajadusel olla nõuga abiks.

Te mainisite, et see julgeolek Afganistanis pole veel tagatud ja loodate, et rahu saabub. Millal võiks tulla selline aeg, kus eestlane võib oma perekonnaga minna Kabuli linna peale turistina jalutama ja ei pea kartma oma turvalisuse pärast?

Nii pea, kui rahuprotsess on lõpule jõudnud; kui Taliban on saanud rahulikult Afganistani naasta; kui Pakistani ja Afganistani vahel on paremad suhted. Ja see ei ole kaugel. Te võite oma perekonnaga juba praegu tulla mitmesse Afganistani piirkonda, kus saate jalutada rahulikult ringi juba täna ja praegu.

Kui rääkisite järgmisest presidendist, siis mainisite, et see võib olla kas mees- või naissoost. Kas Afganistan on valmis naissoost presidendiks?

Meil on palju naissoost parlamendiliikmeid – 28 protsenti on naised. Naised on suur osa meie tööjõust, näiteks meediavaldkond on naiste poolt domineeritud, aga nende osakaal on suur ka hariduses, panganduses, ärivaldkonnas üldiselt. Põhiseadus annab naistele õiguse osaleda valimistel ja eelmisel kahel presidendivalimisel oli ka naissoost kandidaate. Ma usun, et kindlasti on neid ka järgmistel valimistel, aga ma ei usu, et Afganistan ei ole veel valmis valima naisterahvast presidendiametisse. Mõned kindlasti, kuid enamus hääletab meeste poolt. Ehk on veel vaja mõni aasta selles suunas liikuda.