Karusloomafarmide keelustamise petitsioon antakse riigikogule üle

 (29)
Karjaküla karusloomafarmi avatud uste päev
Karjaküla karusloomafarmi avatud uste päevFoto: Tanel Saarmann

Eile tuhande digiallkirja künnise ületanud karusloomafarmide keelustamist pooldav petitsioon antakse novembris üle riigikogule. Tegemist on ühega esimestest algatustest, mis jõuab riigikokku kevadel jõustunud petitsiooniseaduse toel.

Digiallkirjade kogumine on osa MTÜ Loomuse pikaajalisest kampaaniast „Olen loomade poolt!“, mille eesmärk on teiste Euroopa riikide eeskujul piisava üleminekuaja järel keelustada karusloomafarmide pidamine Eestis. Toetust farmide keelustamiseks avaldavad kampaania raames ka Ardo Kivi, Elina Born, Hasso Krull, Ivo Uukkivi, Jaan Kaplinski, Jim Ashilevi, Kadi Toom, Kaido Põldma, Kalle Kurg, Kallervo Karu, Karolin Kuusik, Kristjan Sarv, Lenna Kuurmaa, Loore Martma, Madis Nestor, Margit Keerdo, Maria Avdjushko, Nero Urke, Tõnu Trubetsky ja Veiko Õunpuu.

Tänavu aprillis läks lukku petitsioon, millele andsid oma allkirja karusloomafarmide keelustamiseks nii e-posti teel kui ka kirjalikult ühtekokku 9000 Eesti inimest. Kuna 12. märtsil 2014 jõustus petitsiooniõigust reguleeriv seadus, mille kohaselt saab vähemalt 1000 inimese poolt allkirjastatud märgukirjaga esitada riigikogule ettepanekuid seadusmuudatuseks, siis seadis Loomus maikuus üles uue petitsiooni, mida sai allkirjastada üksnes ID-kaardiga.

Karusloomafarmid on keelustatud Inglismaal, Põhja-Iirimaal, Austrias, Horvaatias, Hollandis, Sloveenias ja Bulgaarias. Osaliselt on karusloomafarmid keelustatud Taanis, Šveitsis, Rootsis, Itaalias ja Uus-Meremaal. Eestis kasvatatakse karusloomadena tšintšiljasid, küülikuid, naaritsaid ja rebaseid, mujal maailmas ka koeri, kasse, kährikuid, tuhkruid, kopraid, nutriaid, hülgeid, oravaid, karusid ja teisi koheva karvkattega loomi.

Vastavalt Saar Polli uuringule ei poolda üle poole ehk 59 protsenti Eesti elanikkonnast metsloomade kasvatamist karusloomafarmides üksnes karusnaha saamise eesmärgil.