Karskusliit: väike joove võib liikluses surmav olla
“Justiitsminister Rein Langi esitatud väide justkui meil praegu kehtiv kord on karmim, kui Euroopa Liit lubab, paistab olevat selges vastuolus 2006. aastal vastu võetud Euroopa alkoholistrateegiaga, mis seab ühe olulise teemana üles alkoholiga seotud liiklusõnnetuste vähendamise ning mis rõhutab et juhtimisvõime hakkab vähenema kohe, kui alkoholi kontsentratsioon veres on üle nulli,” meenutab karskusliidu esimees ja Eurocare´i juhatuse liige Lauri Beekmann.
„Meie oludes andes seaduse muutmisega sõnumi, et autorool ja alkohol sobiksid mingilgi moel kokku, tooks kardetavalt endaga kaasa joobes juhtimiste juhtumite sagenemise ning see suurendaks paratamatult ka ohvrite arvu.”
„Vere alkoholisisalduse määra langetamine toob endaga kaasa joobes autojuhtimise ning alkoholiga seonduvate liiklusõnnetuste vähenemise. Kui Rootsi alandas 1990. aastal autojuhtide lubatud vere alkoholisisalduse ülemmäära 0,5 promillilt 0,2 promillile, langes alkoholiga seonduvate liiklusõnnetuste hulk kümme protsenti. Sarnane kogemus on ka näiteks Austrias, Belgias ja Prantsusmaal,” lisas Beekmann.
„Samas on selge, et piirmäära rakendamine üksi probleemi ei lahenda. Oluline on nii järelevalve ning kontroll ja muidugi paljud toetavad meetmed, mis ühtse struktuurina muudaksid meie liikluse turvalisemaks.”
“Uurimuses, milles võrreldi liiklusõnnetustesse sattunud juhtide vere alkoholisisaldust nende juhtide vere alkoholisisaldusega, kes ei olnud liiklusõnnetustesse sattunud, jõuti järeldusele, et igas vanuses mees- ja naisjuhtidel, kelle vere alkoholisisaldus jäi vahemikku 0,2-0,49 grammi liitri kohta, oli vähemalt kolm korda suurem oht surma saada liiklusõnnetuses, milles osaleb vaid üks liiklusvahend,” tõdes Beekmann.
Eestis praegu kehtiva liiklusseaduse järgi võib juhil olla maksimaalne lubatud joobeaste 0,2 grammi liitri kohta ehk 0,2 promilli. Lang tegi aga eelmisel nädalal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku tõsta seda piiri 0,5 promillini.
