Kärpekäärid kultuuripealinna projektile armu ei andnud

Eesti riik ja Tallinn pidid 2010. aastal Euroopa kultuuripealinna projekti jaoks eraldama 50 miljonit krooni, kuid järgmise aasta eelarve järgi plaanivad Tallinn ja riik eraldada kokku ainult 30 miljonit. Kuigi linna esindaja ja äsja Kultuurikatla juhatusse 50 000 kroonise kuupalgaga valitud Jaanus Mutli kinnitab, et Kultuuripealinn on Tallinna linna üks olulisematest prioriteedidest aastatel 2010-2011, on reaalsus siiski teine.

Kul­tuu­ri­pea­lin­na 2009. aas­ta ee­lar­ve oli li­gi­kau­du 34 mil­jo­nit kroo­ni, mil­lest lõvio­sa — 28,8 mil­jo­nit — pi­di tu­le­ma just Tal­lin­na lin­nalt, kuid see summa kärbiti kevadel 18,3 miljoni kroonini. Nii riik kui ka Tallinn rõhutasid tiitlit taotledes kultuuripealinna olulisust, ent nüüd on reaalsus teine — ka linna koalitsioonilepingus prioriteetseks seatud kultuurisektori ja kultuuriobjektide investeeringute (sh Kultuurikatel) rahastamise langus võrreldes üldeelarve langusega on 2010. aastal silmnähtav, muretseb sihtasutus.

Järgmiseks aastaks oli sihtasutusel Kultuuripealinn 2011 kavas käivitada rahvusvaheline turundus- ja kommunikatsioonitegevus eesmärgiga tekitada turistides huvi Tallinna ja Eesti kui kultuuriturismi sihtkoha vastu. „Selleks oleme kavandanud turismivaldkonna ettevõtteid ühendavate organisatsioonidega ühistegevust kogu Euroopas,“ selgitas sihtasutuse avalike suhete juht Andri Maimets Delfile. „Kui 2010. aastal jääb rahvusvaheline turundustegevus rahapuudusel olemata, oleme põhjustanud pettumuse ettevõtlus- ja kultuurisektorile, sest meile antud võimalus end Euroopale näidata on jäänud kasutamata.“

Ka võib 2010. aasta toetuste ärajäämisel kaduda 2011. aasta programmist mitmeid üritusi.

Tallinna Vilniuse saatus ei taba

Väga raskesse olukorda sattunud Euroopa kultuuripealinn Vilnius on tunnistanud, et riigi ja linna arengule antud potentsiaal jäi poliitheitluses ja eelarve drastilise vähendamise tuules kasutamata. Samal, 2009. aastal teist Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandnud Austriaseni tundmatu Linz  jäi oma eelarvele kindlaks ning see tõi ka oodatud tulemuse: turismi kasv ühe aastaga 80 protsenti.

Jaanus Mutli kinnitas Delfile, et sellist olukorda nagu Vilniuses Tallinn endale lubada ei saa. “Me oleme väga tähelepanelikult jälginud Vilniuses toimuvat ja vastavalt sellele meie kultuuripealinna programmi, turunduse ja kommunikatsiooni üles ehitanud. Vilniuse suurim probleem oli see, et ta ei saanud enam oma tegevusi kriisile kohandada. Tallinnast saab kindlasti väljapaistev, väärikas ja edukas Euroopa kultuuripealinn.”

Mutli sõnul võib kindel olla, et kui kultuuripealinna projekt korralikult läbi viia, siis ei saa sellest kasu mitte ainult Tallinna linn ja tema elanikud, vaid ka muu Eesti ja loomulikult ka erinevad ettevõtted. Keskmiselt peaks turistide arv kasvama kultuuripealinna aastal 13 protsenti, mis toob kaasa olulise tulu ettevõtjatele. “Aga kultuuripealinna tiitliga kaasnev maine toob ka järgnevatel aastatel inimesi siia ning lisaboonusena saame me läbi Euroopa kultuuripealinna tiitli kandmise palju meediakajastust Eestile ja Tallinnale nii siseriiklikus kui ka välismaises meedias, mida on rahas raske hinnata.”

Ministeerium: riik tõstab otsetoetust 10 protsenti

Kultuuriministeeriumi sõnul on kultuuripealinnade võistlus linnade vaheline konkurss ja seetõttu tuleb nii kultuuriaasta ettevalmistused kui ka põhiliste projekti läbiviimiseks vajalike leidmine teha ennekõike konkursi võitnud linnal endal.

„Kultuuriministeerium on rahastanud ja toetab ka edaspidi sihtasutuse Tallinn 2011 tegevust, 2008. aastal oli toetus 4,5 miljonit ja tänavu kümme miljonit krooni. Riigikogus oleva ja seni kinnitamata 2010. aasta eelarve-eelnõu kohaselt tõstaksime sihtasutuse Tallinn 2011 otsetoetust tänavusega võrreldes veel 10 protsenti,“ selgitas kultuuriministeeriumi avalike suhete nõunik Katrin Arvisto Delfile.

“Selleks, et kultuuripealinna aasta tõeliselt õnnestuks, on tarvis paljude kultuuriasutuste koostööd. Seepärast valmistavad praegu ka paljud riigieelarvest (ehk siis kultuuriministeeriumi eelarvest) rahastatavad kultuuriasutused kultuuripealinna aasta tarbeks ette eriprogrammi ja -tegevusi, lisaks panustame aktiivselt mitmete muuseumide investeeringutesse: Tallinnas asuv riigile kuuluv Eesti Meremuuseum tegeleb järgmisel aastal spetsiaalselt Euroopa kultuuripealinna aastaks valmiva vesilennukiangaaride kompleksi renoveerimisega, mille eelarve 2010. aastal on 69 miljonit krooni, eesmärgiga teha osaliseltki atraktiivsemaks Tallinna mereäär,” lisas ta.

“Ka Ajaloomuuseum tegeleb kultuuripealinna aastat silmas pidades Pikal tänaval asuva Suurgildi hoone osalise ümberehituse ja püsiekspositsiooni uuendamisega, mis avatakse samuti 2011. aastaks, selle eelarve järgmisel aastal on näiteks 32 miljonit,” märkis Arvisto. “Täies ulatuses riigi poolt rahastatava laulu- ja tantsupeo toome just kultuuripealinna sündmusi arvestades 2011. aastale. Algselt pidi pidu toimuma aasta hiljem, 2012. Nii et järgmisel aastal panustatakse kultuuripealinna projekti õnnestumisse riigi- ja välisabivahenditest ligi 150 miljoni krooniga.“