Pärnumaal Häädemeeste vallas asuva Mäeotsa talu pererahvas kuulis juba varakevadel oma üllatuseks, et keskkonnakaitsjad investeerivad nende lähedal väikeses veekogus öösiti valjult krooksuvate juttselg-kärnkonnade eluasemesse ligi 150.000 krooni, kirjutab Postimees.

“Mis meil selle vastu, kui naabrid kena kodu saavad,” ütles majaperenaine Urve Kurm toona. Hiljem sai Mäeotsa rahvas teada, et nende kodukandi karjäär jääb haruldaste kärnkonnade niinimetatud ühiselamuks, kust kulleseid hakatakse mujale Pärnumaale ja lähikonna saartele kaevatud lompidesse viima.

Pärnumaa keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialisti Urmas Vahuri sõnul on juba valmis kaevatud 11 juttselg-kärnkonnade ehk kõrede sigimisveekogu Kihnu saarel. Kolm samasugust asub samas lähedal Manijal, ning paari nädala pärast rajatakse sinna veel kolm madala veega lompi.

Euroopa Liidu loodusprogramm Life Nature ja keskkonnaministeerium rajavad konnadele Eestis ühtekokku 64 kudemisveekogu, et see hävimis-ohu pärast looduskaitse alla võetud liik siin ka tulevikus püsiks. Lisaks Pärnumaa ranna-aladele saavad konnad uusi kudemispaiku Matsalus, Hiiumaal ja Saaremaal.

Aastaid tagasi alustatud suurejoonelise projekti põhjus on juttselg-kärnkonnade arvukuse pidevas languses. Asjatundjate hinnangul elab tänaseks täis kasvanud rannaniitudel veel vast pool tuhat juttselg-kärnkonna ehk kõret, keda iseloomustab väike jässakas keha ning seljal ilutsev säravkollane triip.

Pärnumaa looduskaitsespetsialist Vahur selgitas, et konnadele ei looda mingeid suuri tiike või basseine, vaid tagasihoidlikud lombid. Need on kuni 20 sentimeetrit sügavad ning umbes poole korvpalliväljaku suurused. Lombid lükkab sisse buldooser, mis on rannaniitude kaitseks laiade lintidega.

Rannametsa-Soometsa looduskaitsealal võtsid keskkonnakaitsjad kümnete tuhandete konnakulleste päästmiseks tänavu appi ka tuletõrjujad, kes lasid kuivama kippuvasse karjääri kaheksa tonni vett. Seal asuvad ka esimesed keskkonnaministeeriumi ja välisprojekti toel rajatud kõrede sigimiskohad.

Keskkonnaministeeriumi liigikaitse spetsialist Riinu Rannap ütles Postimehele, et juttselg-kärnkonnad on osa Läänemere rannaniitude kaitseprogrammist — loomade ja lindude kõrval küll väike, kuid väga oluline.