„Ei saa öelda, et see on ääretult ootamatu, et Venemaal on tekkinud protestimeeleolud,“ rääkis Tüür Delfile. „Nagu igas teiseski riigis on sealgi alati olnud protestimeelseid kodanikke. Samad inimesed, kes jorisesid enne oma korterites, köökides ja klubides, ütlesid nüüd „aitab küll!“ ja tulid tänavatele.“

Tüüri sõnul on küsimus rahva kriitilises massis, mis peab koosnema just keskklassist. „Nendes on nüüd käinud väikene krõks,“ lausus ta ja lisas, et ajaliselt on see ka arusaadav. Esimene suur meeleavaldus pärast valmimisi toimus 10. detsembril, siis jäeti valitsusele kaks nädalat aega. Eile kogunes Moskva tänavatele hinnanguliselt juba 200 000 inimest.

Tüür kõneles, et protsestivad inimesed, kes tunnevad ennast elu peremeestena, kuid tajuvad võimude hoolimatust. Paljud nendest peavad paremaks ka riigist lahkuda.

Hinnanguliselt on Venemaalt lahkunud umbes miljon inimest, kes pole ametlikult oma emigreerumist registreerinud. Vene sotsioloogid peavad seda suuruselt kuuendaks väljarändeks ajaloos.

„Nad ei näe perspektiivi, nad ei näe, et võimud nendega arvestaks ja nad ei näe, et neil oleks võimalus võimusüsteemi sisse sulanduda,“ selgitas Tüür nii lahjukate kui protestijate põhjendusi.

Suuremad protestilained vallandas Tüüri sõnul kaks asja. Esiteks kuulutati juba enne parlamendivalimisi, et Vladimir Putin kandideerib presidendiks. „Sisuliselt näidati rahvale koht kätte, et nende arvamus ei lähe võimudele korda,“ kõneles Tüür. „Selline suhtumine ei meeldinud rahvale.“

Teiseks ärritas inimesi Putini märkus valgete lintide kandmise kohta, mida ta võrdles kondoomidega. „See ärritas veel veel paljusid, kes kohe peale valimis polnud tänavale tulnud, aga tulid nüüd eile,“ lisas Tüür. „Selle on üks ühisnimetaja – ülbus. Praeguse tandemi ülbus ja üleolev suhtumine, et rahva valik ei muuda midagi.“

Moskva keskklassile on kui pähe sülitatud

Tüüri sõnul on Moskva keskklass meeletult edev ja enesekindel seltskond, kellel on raha ja kes tunnevad ennast peremeestena. „Kui neile nüüd sülitatakse pähe, siis see ärritab neid,“ ütles Tüür.

Siiski ei arva Tüür, et praegustest protestidest veel midagi muutub. Pigem tehakse liigutused, mis mõjutavad järgmisi valimisi, olgu need siis erakorralised või korralised nelja aasta pärast.

4. märtsil toimuvate presidendivalimiste kohta rääkis Tüür, et kui võimud oleksid endas väga kindlad, siis lastakse valimised toimuda esimeses voorus.

Praegu tundub Tüürile, et oma suhtelise nõrkuse näitamiseks lastakse valimised minna ilmselt teise vooruni. "Sellel moel on võimalik luua illusioon, et rahva arvamus ka midagi loeb," ütles Tüür.

Presidendivalimised võidab tema sõnul aga ettemääratud kandidaat. "Juhul kui otsustatakse, et on vaja mängu tuua kandidaat number kaks, siis tema, ja juhul kui otsustatakse, et see saab olema Putin, siis Putin," kõneles Tüür ja lisas, et suhteliselt suure tõenäosusega saab järgmiseks presidendiks Putin.