Venemaa president Vladimir Putin ütles kohtumisel Vene diplomaatidega, et hetkel maailmas toimuvad sündmused näitavad, et ühe jõukeskusega rahvusvaheliste suhete mudel ehk unipolaarne maailm on läbi kukkunud.

Putini sõnul on lääneriikide katsed jätkuvalt maailma sõjaliselt, poliitiliselt, rahanduslikult, majanduslikult ning ideoloogiliselt domineerida vastuolus riikide sooviga enda saatuse eest ise otsustada, vahendab Postimees. „Sündmused Ukrainas kinnitavad seda ning samuti ka seda, et Venemaaga suhtlemise mudel, mis on täis topeltstandardeid, pole enam funktsioneeriv,“ väitis Putin.

Politoloog Karmo Tüüri hinnangul ei tähenda Putini avaldus seda, nagu taotleks Venemaa president külma sõja aegse bipolaarse maailmapildi taastamist. Sellel, mida Putin tegelikult taotleda võib, on politoloogi sõnul mitmeid tasandeid.

„Välispoliitilisel ja globaalsel skaalal soovib Venemaa taaskord rääkida Ameerikaga kui võrdne võrdsega,“ ütles Tüür Delfile. „See on küll veidi nõrgavõitu teooria, aga mingi üldistusvõime järgi käivitas Venemaa Ukraina kampaania selleks, et tõmmata USA endaga läbi rääkima. Enne seda oli Venemaal tajutavalt hääbuv roll. Läbi Ukraina kampaania on nüüd saavutatud see, et Venemaa tundub jälle „tõsise tegijana“, ehkki ülejäänud maailma silmis pigem negatiivse märgiga tegijana,“ märkis Tüür.

„Teine tasand on see, et Venemaa on oma eneseidentiteedilt impeerium, suurriik; kui mitte rohkemat, siis regionaalne suurriik. Seda ta ei saa olla ilma Ukrainata: see oleks nende enesepildi jaoks hävitav ning lubamatu luksus, kui nad peaksid Ukraina kaotama,“ ütles politoloog.

Kolmas tasand on Tüüri sõnul siseriiklik: „Tänu Ukraina kampaaniale on võimalik tõsta oma reitingut ning panna rahvast unustama ebameeldivaid asju, sealhulgas näiteks pensionirahade külmutamine.“ Politoloogi hinnangul õnnestus Venemaal enda tõsised siseriiklikke probleeme vähemalt mõneks ajaks Ukraina kampaaniaga varjutada.

Unipolaarne maailmapilt

Tüüri sõnul on probleemne ka „unipolaarsuse“ termin, mida Venemaa president praeguse maailma iseloomustamiseks kasutab. Politoloog selgitas, et kui külma sõja ajal valitses maailmas bipolaarne maailmapilt ning pärast seda unipolaarne, siis viimase 15 aasta jooksul on hoopis hakatud rääkima uni-multipolaarsest maailmapildist.

„Selle teooria järgi on olemas küll üks domineeriv keskus, aga on olemas ka terve hulk lokaalseid keskuseid: näiteks LAV Lõuna-Aafrikas, Brasiilia Lõuna-Ameerikas ja siis Venemaa vastavalt oma piirkonnas ning Saksamaa ja EL oma piirkonnas.“ Teine äärmus oleks Tüüri sõnul multipolaarne teooria, mis eeldaks, et kõik regionaalsed keskused on omavahel võrdsed.

Tüüri hinnangul ei ole midagi uut Putini soovis unipolaarset maailmakorraldust kritiseerida või lausa olematuks rääkida: „Viimased 15 aastat on Venemaa oma välispoliitilises retoorikas rääkinud seda, et unipolaarne maailm ehk USA poolt juhitud maailm on vildakas. See on arvult näiteks umbes 25. katse seda väita,“ märkis politoloog.