“Ega paremaid tingimusi kui sellel talvel on, ei saagi hüljestele ette kujutada,” kinnitas tuntud hülgeuurija Ivar Jüssi ajalehele
. “Jää on merel püsinud kogu poegimisperioodi vältel ning erinevalt eelmisest aastast on tänavu palju rüsijääd ja lund, mis sobib just viigerhüljestele poegimiseks ideaalselt. Neile meeldib koopaid teha ja rüsijää korral on hea võimalus jääkuhila taha lumme koobas ehitada.”

Veel enne möödunud ja tänavuse aasta pakaselist talve oli hüljeste populatsioon järjestikuste väga pehmete talvede tõttu kahanemas, sest merejää kehv seisukord ei loonud soodsaid tingimusi viigerhüljeste paljunemiseks.

“Hallhülged saavad edukalt poegida ka maal, kuid viigrid vajavad merejääd,” selgitas Ivar Jüssi. Nii juhtuski, et soojade talvede tõttu on viigerhüljeste populatsioonist praktiliselt üks põlvkond puudu, sest sündimus oli neil aastatel nullilähedane.

“Viimased talved on aga olukorda stabiliseerinud ja nüüd võib öelda, et viimase kümne aasta lõikes on viigrite arvukus püsinud enam-vähem samal tasemel, hallhüljeste arvukus on aga kuni kaks korda kasvanud,” osutas Ivar Jüssi.

Hallhülgeid oli eelmisel aastal toimunud loenduse järgi Eestis ligi 3700, viigerhülgeid aga vähemalt 1000, kuid mitte rohkem kui 1500. Viigerhüljeste uurimine ja loendamine on raskem ja seetõttu nende täpset arvu praegu ei teata. Valdavalt paikneb hüljeste asurkond Väinameres ja Liivi lahes, Saaremaa ja Hiiumaa lähedal.

“Ega kahe aastaga vahepealset mõõna päris tagasi ei tee, kui 3-4 korraliku talvega küll,” viitas Ivar Jüssi. Tema sõnul on hüljeste arvukuse suurenemine tingitud ka sellest, et erinevalt Soomest ja Rootsist neid Eestis küttida ei tohi. Samuti pole hüljestel looduslikku vaenlast.

“Seda, et hülged küttimishirmu tõttu Eestisse tuleksid, pole täheldatud, kuid kindlasti mõjutab hüljeste arvukust näiteks see, et osa neist jääb mõrdadesse kinni ja upub. Samas ei kipu kalurid sellest teatama, kuna kardavad, et hülge surmas võidakse neid süüdistama hakata. Hülgeuurijatele oleks aga sellise statistika olemasolu väga oluline,” rääkis Ivar Jüssi.

Tänavu ei ole keskkonnaamet Saaremaal fikseerinud ühtegi juhtumit, kus keegi oleks hüljestele liiga teinud või hülgepojad oleksid sattunud väga sügavale sisemaale. Küll aga tekitas möödunud aastal elevust hülgepoeg, kes oli eksirännakul roomanud peaaegu lossipargini välja. Hiljem viidi ilmselt Abruka saare lähistel ilmale tulnud hülgepoeg mere äärde tagasi.