„Eesmärk on kaitsta lapsi paremini seksuaalse väärkohtlemise eest, ning aidata sedasi tagada nende heaolu ja tervist,“ märkis justiitsminister Hanno Pevkur. „Veel on eelnõu eesmärk kriminaliseerida alaealiselt prostituudilt teenuse ostmine. Sellel sättel on oluline roll laste prostitutsioonivastases võitluses tervikuna, kuna seksiostu kriminaliseerimise kaudu langeb erinevate uuringute tulemusel eeldatavalt ka nõudlus,“ lisas Pevkur ministeeriumi teatel.

Eelnõuga karmistuvad laste vastu suunatud seksuaalkuritegude eest mõistetavad karistusmäärad. Näiteks karistatakse eelnõu kohaselt vanema, kasuvanema või vanavanema poolt lapse või lapselapsega suguühtesse astumise või muu seksuaalse iseloomuga teo eest senise maksimaalse viieaastase vangistuse asemel kuni kaheksa-aastase vangistusega.

Samuti laiendatakse eelnõuga perekondliku sõltuvuse kui karistust raskendava asjaolu mõistet sätestades sõnaselgelt, et perekondlik sõltuvus tähendab ka lihtsalt koos elamist ilma majanduslikku toetust või ülalpidamist pakkumata. Näiteks olukorras, kus lapsevanemad on lahutatud ja lapse ema elab koos uue elukaaslasega, kes kuritarvitab last seksuaalselt. Eelnõu lubab sellisel juhul lugeda kuriteo toime panduks perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes ning mõista sellest tulenevalt rangem karistus.

Uue kuriteokoosseisuna lisatakse karistusseadustikku lapspornole teadvalt juurdepääsu taotlemine, millega kriminaliseeritakse näiteks ka interneti vahendusel lastepornot sisaldavatele lehekülgedele sisenemine ja seal piltide ning filmide vaatamine, tõmbamata materjale enda arvutisse. Inimest saab nimetatud teo eest karistada siis, kui ta teab, et sellel netilehel saab näha lapsporno materjale ning ta sellegipoolest siseneb sellisele lehele. Sellist teadlikkust võib järeldada näiteks korduvatest külastustest, kasutajakonto olemasolust või rahalisest ülekandest teenusepakkujale.

Lisaks laiendatakse muudatustega lastega töötavate inimeste ringi, kelle puhul peab enne tööle võtmist veenduma, et teda ei ole karistatud seksuaalkuritegude eest. Sellisteks inimesteks on näiteks lastekaitsetöötajad ja muud oma töös lastega vahetult kokku puutuvad isikud, samuti vabatahtlikud ning lastega töötavad praktikandid.

Eelnõuga viiakse Eesti seadused kooskõlla Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust.

Direktiivi ülevõtmiseks muudetakse kokku 12 seadust.