Karis: kõrgharidusreformi saaks nüüd teha koos õppetoetuste reformiga
"Ilmselt tuleb osaliselt sellega kindlasti nõustuda, et terve rida neid punkte, mis puudutavad ülikooli autonoomiat, on täna jäetud ministeri määruse tasemele ja paljuski ka ametnike otsustada, need punktid oleks mõistlik viia seadusesse, sest samal ajal teatavad autonoomiat puudutavad punktid ju seaduses on," ütles Karis BNS-ile.
Pigem on Karise hinnangul probleem selles, kui eelnõu läheb tagasi parlamenti, et ta siis ka seal edasi liiguks. "Ülikoolid on selgelt huvitatud, et reformid tulevad ja need aspektid, mida me kõige rohkem rõhutasime, et ta lükataks aasta võrra edasi ja leevendataks 30 ainepunkti nõuet, need on seal rakendust leidnud," sõnas Karis.
Karise hinnangul oleks nüüd võimalus kõrgharidusreformi seaduse ja õppetoetuste reformi jõustumine ühendada, mis oli üks argumente, millele viitasid nii rektorid kui tudengid.
Seaduse väljatöötamise ja vastuvõtmisega on Karise hinnangul mõningal määral kiirustatud. "Eks need kiirustamise elemendid olid seal olemas, kuigi eelmise aasta lõpus see arutelu oli väga intensiivne ja võis jääda mulje, et seda on väga pikalt arutatud. Aga see, et tudengid tänavale läksid oma muredega ja ka paljud huvitatud pooled oma märkusi tegid veel viimasel hetkel parlamendi kultuurikomisjonis, eks ta siis näitab, et ühelt poolt see on oluline ja teiselt poolt võibolla, et need sammud olid tõesti liiga kiired," rääkis Karis.
President Toomas Hendrik Ilves otsustas täna jätta välja kuulutamata riigikogus 9. veebruaril vastu võetud kõrgharidusreformi seaduse, sest see on suures osas põhiseadusega vastuolus.
Põhiseaduse kohaselt on ülikoolid seaduses ette nähtud piirides autonoomsed, mis tähendab, et ülikoolile on antud põhiseaduslikud tagatised ülemäärase riikliku sekkumise vastu, nende tagatiste eesmärk on kindlustada teadustöö ja õpetamise vabadus.
Piirangud ülikooli autonoomiale saab kehtestada ainult riigikogu, valitsuse volitamine seaduses sätestamata piirangute kehtestamiseks on põhiseadusvastane, tõdes riigipea.
Samuti tuleb põhiseaduse järgi üliõpilaselt õppekulude osalise hüvitamise määra otsustamise ning üliõpilaselt raha sissenõudmise alused ja kord kirjutada olulises osas seadusesse. Seadus peab presidendi hinnangul üliõpilasele rahalise koormuse asetamise küsimustes olema üheselt arusaadav ja piisavalt põhjalik.
Kolmandaks on riigipea sõnul põhiseadusvastane akadeemilise puhkuse ajal mõne üksiku eksami või arvestuse sooritamise keelamine juba alates tuleva aasta 1 jaanuarist, enne tasuta kõrghariduse süsteemi jõustumist.
President Ilves peab vajalikuks 9. veebruaril vastu võetud kõrgharidusreformi seadust riigikogus uuesti arutada ning viia see vastavusse põhiseadusega.
