Kepikõnni reklaam tuleb linnale tagasi maksta

2014. aasta augustis ilmus Tallinna Stroomi ranna hoonele plakat, kus Põhja-Tallinna linnaosa vanem, Keskerakonda kuuluv Karin Tammemägi kutsus elanikke osalema kepikõnnitreeningutel. Ka linnaosa vanema asetäitja Priit Kutser reklaamis suurel plakatil kahe aasta pärast valmima pidavat ujulat, mis siiski nii ei läinud.

Samasugune plakat oli rannahoonel ka 2013. aastal. Juba toona tõi see kaasa kahtluse, et linnaosa raha kasutatakse valimiste eel valimisreklaamiks. 2014. aasta mais tegigi erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) otsuse, et Tammemägi ja veel mitmed teised linnajuhid peavad reklaamideks kulunud raha linnale tagasi maksma.

Keskerakondlasest linnajuhtide valimisreklaamidega seoses pöördus erakondade rahastamise järelevalve komisjon ka riigiprokuratuuri poole. 2014 aasta juunis alustati kriminaalmenetlust. Tallinna halduskohus otsustas, et nii Tammemäel kui ka Priit Kutseril tuleb linnale reklaamiraha tagasi maksta. Kuigi mõlemad kaebasid otsuse edasi ja nõudsid ERJK ettekirjutuse tühistamist, jättis halduskohus selle rahuldamata.

Loe rohkem siit.

Reservfondi raha eest saadeti eakaid ekskursioonile

2014. aasta sügisel kirjutas Eesti Päevaleht, et Põhja-Tallinna reservfondist on raha eraldatud muu hulgas ka linnaosa logodega joogipudelite ja Kopli prügila vastase kampaania jaoks. Põhja-Tallinna halduskogu istungil selgus, et eelneva poole aasta jooksul on reservfondist eraldatud raha eest Põhja-Tallinna vähekindlustatud eakad käinud muu hulgas 300 euro eest ekskursioonil nii Tallinnast 70 kilomeetri kaugusel Loksal kui ka 3000 euro eest Venemaal Peterburis. Loos ei olekski midagi kurioosset, kui raha selleks poleks eraldatud linnaosa reservfondist, mis on mõeldud erakorralisteks kulutusteks. Sellegipoolest sõitis kolm bussitäit ja 132 eakat veel tuhande euro eest Kuremäe kloostriga tutvuma. Eesti Päevalehele teadaolevalt sõitis iga seltskonnaga kaasa ka linnaosa töötaja.

Sellega aga kummalised tehingud ei lõppenud. Veebruari alguses sõitis 105 eakat aga koos saatjatega Stockholmi. 5.–7. veebruarini kestnud lõbusõidu eest pidi iga osaleja maksma ekskursioonikulude katteks 25 eurot. Laevareisi ning hommiku- ja õhtusöögid laevas maksis kinni aga Põhja-Tallinna linnaosa oma reservfondist. Kokku kulus selleks 3411 eurot. Koos eelneval aastal tehtud viie reisiga kulus reservfondist vanurite ekskursioonidele üle 10 000 euro.

Stockholmi-ekskursioonil osales ka vähemalt neli Põhja-Tallinna linnaosa töötajat. Nende seas olid kultuuri- ja noorsootöö sektori juhataja Elbe Lumiste, sama sektori peaspetsialist Heleni Praks, linnamajanduse osakonna peaspetsialist Kaili Muru ja ka Karin Tammemägi ise. Tammemägi kirjutas teabenõudele vastuseks, et kõik nimetatud teenistujad osalesid ekskursiooni korraldamisega kaasnevate vajalike ülesannete täitmises ja käisid seetõttu ka ristlusreisil.

Eesti Päevalehele vihjati, et peale mainitute käis reisil veel kaks linnaosa töötajat. Linnaosa haldussekretär Anne Nurk vastas arupärimisele, et linnaosavanem on keelanud telefonitsi vastuste andmise ja kõik küsimused tuleb saata kirjalikult üldmeilile. Küsimusele, kas tema reisil osales, Nurk vastata ei soovinud.

Loe rohkem siit ja siit.

Rahahädas linnaosa üritas jätta mulje, et kommipakkide eest maksti poole vähem kui tegelikult

2015. asta esimesel aprillil selgus justkui halva aprillinaljana, et enne jõule jagati linnaosa eelarvest 14 055 euro eest tuhandeid kommipakke, milleks võeti raha muu hulgas ka noorsootöö eelarvest.

Karin Tammemägi külastas valimiste-eelsel jõuluajal sadu kodusid. Külla minnes oli tal kaasas kilone kommipakk ning enda nime ja pildiga jõulukaart. Koos linnaosa sotsiaaltöötajatega viidi kommipakk ja tervitus üksi elavatele, lasterikastele ja üksikvanematega peredele. Tammemägi ei jaganud pakke ukselävel seistes, vaid arutas inimestega pikemalt nende muresid, millele üritas ka lahendusi leida. Kiloseid kommipakke jagati koguni 3000.

Küsimusi tekitas aga see, et samal ajal koondas linnaosa sotsiaaltöötajaid ning ka arved esitati nii-öelda tükeldatud kujul ja erinevatel aegadel. Tallinna revisjonikomisjoni sotsiaaldemokraadist esimehe Hanno Matto hinnangul võis asi olla pelgalt selles, et linnaosal polnud vaba raha, et kulusid katta.

Rohkem siit.

Linnaosa töötaja suhtes algatati kriminaalmenetlus

2015. aasta septembris otsisid linnaosa ruumid läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo töötajad. Põhja-Tallinna linnosavalitsuse ühele ametnikule ja ühele ettevõtjale esitati kahtlustus seoses võltsarvetega. Tegu on spetsialisti tasemel töötajaga. Eesti Päevalehe andmetel on süüdistuse järgi linnaosa arveid võltsitud ja kasutatud osa ekskursioonide korraldamiseks Tammemäe abikaasale Kalev Tammemäele kuuluvat firmat OÜ Tulisilm, mis tegeleb transpordiga ja pakub tellimusvedusid. Üks reis viis linnaosa vähekindlustatud eakad Peterburi. Linnaosa töötaja Kaili Muru pidi väidetavasti tegema musta tööd ja aitama muuta arveid nii, nagu oleks ekskursiooni tarbeks kasutatud hoopis teist OÜ-d.

Karin Tammemägi ütles, et konkreetselt tema kohta pole mingit kahtlustust esitatud. „Linnaosavalitsus pole ka kunagi ostnud teenuseid minu lähedastega seotud firmadelt,” sõnas ta Eesti Päevalehele kirjalikus vastuses.

Loe lisa siit.

Tammemägi eelistas odavaid sotsiaalkortereid jagades oma alluvat

Möödunud aasta detsembris selgus, et Tammemägi on kaheldavaid otsuseid teinud ka sotsiaalkorterite jagamisel. Nimelt tegi Põhja-Tallinna linnamajanduse osakonna peaspetsialist Kaili Muru suve hakul oma ülemusele Karin Tammemäele avalduse, kus teatas soovist kandideerida Tööstuse tänava majas vabana seisnud kahetoalisele munitsipaalkorterile.

Oma soovi põhjendas Muru avalduses kindlustunde puudumisega, kuna iial pole ette teada, mil omanik võib üüri tõsta või korteri maha müüa. Muru märkis oma palgaks Eesti keskmise, mis oleks umbes 1045 eurot. Vaid kolm päeva hiljem koguneski erakorraliselt eluasemekomisjon, kes otsustas Murule korteri üürile anda. Samal ajal ootab sotsiaal- või munitsipaalkorterit Põhja-Tallinnas üle 1000 inimese.

Loe täpsemalt siit.